Külmad ilmad on tulekul. Lubatakse ju -30 kraadi. Minu õnneks.... sest sinilillede vahel oleks veidi narr äsjavalminud tuttmütsiga sibada.
Üks minu lemmikumaid villastest lõngadest on Lion Brand® Yarn Fishermen’s Wool. Kunagi sai tehtud sellest vest väikesele mehele. Huvitav, miks mul on lõngakorvis seda lõnga ühe suure mehe kampsuni jagu.... ahh? Igal juhul on nüüd seda lõnga seal korvis ühe mütsi võrra vähem.
Üks minu lemmikumaid villastest lõngadest on Lion Brand® Yarn Fishermen’s Wool. Kunagi sai tehtud sellest vest väikesele mehele. Huvitav, miks mul on lõngakorvis seda lõnga ühe suure mehe kampsuni jagu.... ahh? Igal juhul on nüüd seda lõnga seal korvis ühe mütsi võrra vähem.
Ühe kleidi võrra on vähem ka riideid Linda-preili kapis, sest rebenenud sabaga vana-armas kodukleit sobis liiga hästi voodriks. Ja kuna ma ei tahtnud tekitada tütrele igavest villase-punase-bareti-vihkamise-sündroomi (nii nagu see on juhtunud ühel minu heal kolleegil), siis pidi müts endale voodri saama. Ei saa eitada, et voodripanemiseväljakutse venivas koes tehtud mütsile oli hirmuäratav. Samas uhkus torkis tagant: voodrikuninganna Madaam Marmelaadist ei või liiga palju maha jääda. Seega, müts pidi saama voodri.
Voodrikunst läks üle ootuste kenasti. Puna-ruudulise voodrisitsi keerasin ka mütsi servale, veidi paela ja pitsi juurde.
Ühe täiesti tavalise türkiissinise barett-mütsi tegin ka aga selle valmimisest rääkida on liiga piinlik. Kes see enam mäletab, mitu korda sai harutatud ja uuesti tehtud ja lõnga juurde toodud jne jne. Baretti saab näha Ilusa Eesti blogi piltidel.
