Lubasin Sulle, hea lugeja, et teen valla oma kapiuksed ja näitan milliseid nõusid seal leidub. Seekord võtan ette täpiliste taldrikute riiuli. Marmelaad, see postitus on pühendatud Sulle.
Ma jagan absoluutselt Marmelaadi täpi-lembust. Ilus korrapärane täpimuster on oma lihtsuses ja naiivsuses kuidagi eriti armas. Lihtsuse võlu. Kui ma vaatan, kuidas kahene Linda-preili usinalt joonistab või peaks ütlema täpitab, siis ehk selles peitubki täpi saladus. Enne kui inimkäsi õpib tegema nurgelist ruutu või kolmnurka, hakkab ta tegema pehmet ringi. Ja veel meenutab täpp väikest tantsijannat, kelle seelik keerutusest ilusasti rataskloššina lainetab.
Täpp sobib igale poole - tassile, taldrikule, kleidile, kotile, botikule, ridikülile, tapeedile. Ojaa, need kõik on mul ju tegelikult olemas.
Mis veebipäevikus nägemata jääb, tuleb oma silmaga üle kaeda. Kindlasti ootavad minu punatäpilised kontsbotikud üritusel nimega "Häärberi kevadpühad" ukse juures (juhul kui need parasjagu mul jalas pole) ja pühapäevase pika hommikusöögi ajal saab putru süüa täpiliselt taldrikult. Huvitav, kas Jaan Söödil on täpiline kitarr?
Silt moosipurgil: Kirss, lavendel, rumm
