Hall nagu...
Oktoobrikuine härmatis kuivanud kartulivartel, mis ootavad kartulivõttu. Töö aeg.
(Näiliselt?) turvaline keskpärasus, mis oma mõjuvõimu kinnitamiseks ei salli enda kõrval kirkamaid toone. Niikut’ Savisaare linnavõim. Ilmetu aeg.
Mõned viivud enne leeke jaanilõkkest immitsev suits. Pärjad pandi pähe ja siga vardasse. Pidutsemise aeg.
Sombune sügispäev, kui särts lambis ei kustu ja vihmapiisad peksavad vastu akent. Nukrutsemise aeg.
Edinburghi vanalinn. Kellegi teise aeg.
Põhja-Eesti paene pankrannik, mille vahelt niriseb alla pruunikas veenire, mille peal kasvavad erkrohelised toomingad ning mille kohal laiub sinine taevas, kus lendavad hallid haned. Looduse igavik.
Juuksenõelaga krunni seatud kiharad vanaema peas, kes puupliidi ääres küpsetab pannkooke mummuline põll ees. Laual lõhnab värske maasika toormoos ning kannus ootab külm piim. Õues lippavad lapselapsed – üks, kaks, kolm, neli …. igaljuhul tundub justnagu oleks neid terve polgutäis. Verandal istub vanaisa oma kiiktoolis, popsutab piipu ja loeb päevalehte. Kui lastepolk liiga ligidale hiilib, haarab ta hernepüssi ja asub elukogenult rünnakut tõrjuma. Nalja kui palju, pannkooke kui palju, unistusi kui palju. Unistuste aeg.
Asfalt Tondi tänavatel, mis on alati nii ühesugune. See asfalt võib kinnitada, et juhtub ka imesid - ühest nädalatetagusest spontaansest jalutuskäigust on saanud hasartne igapäevarutiin. Terviskõnd. Ei, ei ole kepikõnd, pigem nagu kepita kõnd. Aeg iseenda, mõtete ja asfaltiga. Sageli ka naabrinaise ja tema mõtetega. Tihedast päevagraafikust kerge liigutusega napsatud naabrinaiste aeg.
Nõukogudeaegsed fotod, paneelmajad, vanamehed Ülemnõukogu Presiidiumis ja naiste mantlid. Hall aeg, isegi hr.Petrone ütles nii oma raamatus „Minu Eesti“. Lapsepõlve aeg.
Laineharju murdev sõjalaev tormisel merel. Ootamise aeg.
Laev merel ... ka siis kui pole tormi. Ootamise aeg.
Aeg on hall.
Ka tuulevaiksel ööl. 
Sinine nagu...Hallitus juustu sees.
Õhtustes uudistes ministri selja taga Stenbocki maja pressiruumi väljapeetud kardin.
Mitmete põlvkondade eesti laste klassika - batoonikese „Pilveke“ kommipaber.
Sinililled Ööbikuoru nõlvadel.
Meie esimene auto, millega sai mõõdetud tuhandeid kilomeetreid Tartu, Tallinna ja Pärnu vahel.
Kõigutamatu järjekindlusega köögiaknast mööda sõitvad rongid. Mõnikord keerutavad üles värskelt sadanud lund, mõnikord tuhisevad läbi kolletunud lehtede, mõnikord läbi suvehommiku udu, mõnikord on puupüsti reisijaid täis, mõnikord ei paista valgustatud rongiakendest ühtegi hingelist.
Väikse blondi poisi silmad, kes seisab sadamakail ja vaatab kuidas läheneb katamaraan.
Matrikkel, mis sai ülikooliaastate jooksul otsast-otsani kõikvõimalikke hindeid täiskirjutatud. Siis oli see sinine, kas nüüd ka?
Facebooki päis, mille all ristuvad vanade tuttavate virtuaalteed.
Politsei vankumatud read hotelli ees, milles astub oma mõjuvõimust tulvil naiselikke samme Hillary Clinton.
Koolivormi pihikseelik vanal klassipildil – distsipliin, mille murdmine oli nii magus.
Kiri ’Estonia’ pjedestaalile astuva olümpiasangari dressil …. ja oma rahva silmades on uhkusepisarad.
Tänavasildid võõras linnas, mis annavad aimu, kus sa hetkel oled.
Teksad noorukite jalas, kes sõidavad vahtralehise autoga vabaõhukontserdile. Pääsemine lapsepõlvest.
Taevas. Piirideta avarus. Piiritus. Priius.
Nagu Nipernaadi. 
Punane nagu ...
Kodukoldes vaikselt ent turvaliselt hõõguvad söed.
Südasuvine tomat soola-pipra, basiiliku ja sibulaga.
Õiglusest tulvil lärakas sääremarjal, kui täissöönud sääsk leiab oma õnnetu lõpu. Veritasu?
Sügisvihmas vahtrapuu, pohlad, pilvikud, kärbseseen.
Signe Kivi.
Roosi õielehed, millest Laima elegantsed käekesed keedavad kristallselget ja sillerdavat roosimoosi, mida pannakse saiale ainult pühade hommikul. (Siinkohal olgu esitatud tellimus algavaks roosimoosi hooajaks - roosa-roosi-nupu-neste).
Atlass-rosett sünnipäevakingil.
Päikeseloojangus augustiõhtune taevas mõnel inimtühjal rannaniidul.
Keelumärk eratee sissesõidul - edasi ei tohi minna.
Magusat lõhna ninna ajav küps metsmaasikas, mis pelgalt vaatamisest juba ise pihku kukub.
Põrgukatlas lõõmav kireleek.
Tõnis Mägi 'Veenus'.
Kuula!
Vaata:
