Mine sisu juurde

Mali

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tänapäeva riigist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Mali (täpsustus).

Mali Vabariik


prantsuse République du Mali
Mali asendikaart
Riigihümn "Pour l'Afrique et pour toi, Mali"
Pealinn Bamako
Pindala 1 240 192 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel Bambara
Bobo
Bozo
Dogoni
Fula
Hassaniija
Kassonke
Mamara
Maninka
Senufo
Songhai
Soninke
Tamasheki
Rahvaarv 20 250 833 (2020)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 16,3 in/km²
President Assimi Goïta
Peaminister Choguel Kokalla Maïga (kohusetäitja)
Iseseisvus 22. september 1960
SKT 15,288 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 827 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Kesk-Aafrika frank (XOF)
Ajavöönd maailmaaeg
Tippdomeen .ml
ROK-i kood MLI
Telefonikood 223
Mali kaart

Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas. Malil on maismaapiir seitsme riigiga: põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Faso ja Elevandiluurannikuga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga.

Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Halduslikult jaguneb riik kümneks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks:

Mali piirkonnad

2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas Malis 14 517 176 inimest. 68% malilastest elas 2002. aasta seisuga maapiirkondades ja 5–10% oli nomaadse eluviisiga. Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa.[5]

Rahvaloendused[6]
Aasta Rahvaarv
1976 6 394 918
1987 7 696 348
1998 9 810 911
2009 14 517 176

2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 15–64 ja 3% olid 65-aastased või vanemad. Sündimuskordaja oli 49,6 promilli ja sündimuse summaarne kordaja 7,4. Suremuse üldkordaja oli 16,5 promilli. Keskmine oodatav eluiga oli sündides 49,5 aastat (meestel 47,6 ja naistel 51,5). Imikusuremuskordaja oli 2007. aastal 106 promilli.[7]

Mali suurim rahvas on bambarad, kes moodustavad elanikest 36,5%. Mande rahvaste (bambarad, soninked, hasongad, malinked) esindajaid on malilaste seas 50%.[5] Palju elab Malis veel fulbesid (17%), Volta rahvaid (12%), songaisid (6%) ning tuareege ja maure (10%).[7]

Mali on üks vaesemaid riike. Nominaalne sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2008. aastal 691 dollarit, millega oldi maailmas 155. kohal. Peamisteks majandusharudeks on põllumajandus, karjakasvatus ja kalandus, kus on hõivatud 80% tööjõust. 10% riigi elanikest on ilma püsiva elukohata karjakasvatajad.

Peamine põllumajanduspiirkond paikneb Nigeri jõe kaldail, kuna riigi põhjaosas on valdavalt kõrb ja poolkõrb (moodustab 65% pindalast). Põllumajandustooted valmivad peamiselt taludes, kust need transporditakse linnadesse ja müüakse kaupmeestele. Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja selle lisajõgedest.

Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda. Kulla iga-aastane kaevandusmaht kasvas 1980. aastate lõpu poolelt tonnilt 2007. aastaks enam kui 50 tonnini.[8] 2009. aastal oli Mali kulla kaevandusmaht Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Ghana järel Aafrikas kolmandal kohal.[9] Loodusvaradest leidub Malis ka uraani ja soola.

Riigikaitse

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Mali sõjavägi

Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist (sûreté nationale). Neis teenib 7000 meest, keda juhib kaitse- ja veteranide minister. Mali sõjalised kulutused on 68 miljonit dollarit aastas, mis on 2% SKT-st. Reservi kuulus 2002. aasta seisuga hinnanguliselt 2 369 578 meest, kellest väljaõppe oli saanud 1 358 646.

Maavägi koosneb neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist. Kasutatakse tanke T-54, T-55 ja T-34/85 ning soomussõidukeid. Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest. Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati.[10]

1960. ja 1970. aastatel sai Mali maa- ja õhuvägi varustuse ja väljaõppe peamiselt Nõukogude Liidult. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on riik ostnud varustust ja väljaõpet Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Mali kodusõda

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Põhja-Mali konflikt

16. jaanuaril 2012 alustas mitu tuareegi vastupanurühmitust relvastatud ülestõusu Mali valitsuse vastu, et saavutada Põhja-Malis Azawadi piirkonnas iseseisvus või suurem autonoomia. 22. märtsil 2012 toimunud riigipöörde tulemusena tuli võimule Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslik Komitee (CNRDR). Kasutades riigipöördega tekkinud segadust, haarasid ülestõusnud enda kontrolli alla kolm Põhja-Mali suuremat linna: Kidali, Gao ja Timbuktu. 2012. aasta sügisel palus Mali valitsus välisriikide sõjalist abi ülestõusu mahasurumiseks. Seejärel võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, millega Aafrika Liit sai mandaadi korra taastamiseks Mali põhjaosas. Aafrika Liidule tuli appi Prantsusmaa, kes alustas 11. jaanuaril 2013 operatsiooni Serval. Operatsiooni tulemusena kaotasid ülestõsunud ühe kuu jooksul kontrolli kogu Mali põhjaosas.

18. juunil 2013 sõlmisid tuareegi mässajad ja valitsus rahulepingu, mis lõpetas Mali kodusõja.

  1. Maailmapanga andmebaas
  2. https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. 5,0 5,1 Country Studies, 2005. Country Profile: Mali. Library of Congress. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).
  6. GeoHive. Mali population statistics. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).
  7. 7,0 7,1 LKA, 2011. Mali. The World Factbook. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).
  8. IBP, 2011. Mali Foreign Policy and Government Guide. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).
  9. The Economist, 2010. Gold production. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).
  10. World Desk Reference, 2004. Mali – Defence. Kasutatud 27.11.2011 (ingl).