Tšaad

	prantsuse République du Tchad
	araabia جمهورية تشاد Jumhūrīyat Tshād

	prantsuse République du Tchad
	araabia جمهورية تشاد Jumhūrīyat Tshād
	Tšaadi lipp Tšaadi vapp
Riigihümn	"La Tchadienne"
Pealinn	N'Djamena
Pindala	1 284 000 km²
Riigikeel	prantsuse ja araabia
Rahvaarv	19 319 064 (2023)
Rahvastikutihedus	15 in/km²
President	Mahamat Déby Itno
Peaminister	Succès Masra
Iseseisvus	11. august 1960
SKT	9,981 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	662 $ (2017)
Valuuta	Kesk-Aafrika frank (XAF)
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.td
ROK-i kood	CHA
Telefonikood	235

Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.

Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.

1900–1960 oli riik Prantsusmaa valduses.

2005. aastal kuulutas Tšaad end Sudaaniga sõjaseisukorras olevaks. 2006. aasta oktoobris sõlmiti Dakaris Sudaaniga rahu. 2006. aasta märtsis puhkes riigis mässuliste ülestõus, mille käigus rünnati ka pealinna, kuid valitsusväed suutsid rünnaku tagasi lüüa.

Riigis on umbes 200 000 põgenikku Darfurist.

Riigi pindala on 1 259 200 ruutkilomeetrit. Pealinn on N'Djamena, mis asub riigi edelas.

Tšaadis peab minema 20 aastaselt sõjaväkke. Kokku on 9 kasutatavat lennujaama. Tšaadis on poliitikud on kõrgemad inimesed ja tavaelanikud saavad hääletada seaduseid, aga suur osa võimust on presidendil.^[4]

Loodus

Tšaadi loodus on kaetud loomade ja taimedega. Lõunaosa on kaetud rohuga. Koostatud on Tšaadi taimestiku kontrollnimekiri, tuginedes kirjandusele, sidusandmebaasidele, herbaariumikogudele ja maamõõtmistele (1998–2011). Selle aasta andmete järgi on 2288 liiki (sealhulgas 128 autonüümset), 83 alamliiki, 81 sorti, 8 vormi, samas kui kogu eelnevad andmed ütlesid, et on 1600 liiki. Nad kuuluvad 151 perekonda, st. Poaceae (14,6%), Fabaceae (13,6%), Cyperaceae (7,0%), Asteraceae (6,2%), Malvaceae (3,9%) ja Rubiaceae (3,4%). Kokku on 2 173 (88,3%) pärit Tšaadist, sealhulgas 55 (2,2%) endeemilist liiki, 274 (11,0%) on Tšaadile võõrad ja 13 (0,5%) peetakse krüptogeenseteks, ehk ebakindla staatusega. See kujutab endast märkimisväärset värskendust ja varasemat teadmist Tšaadi kohta, mis moodustas 131 (5,3%). Seal on 657 terofüüti (26,7%), 546 phanerofüüti (22,2%), 378 hemikrüptofüüti (15,4%), 256 chamaefüüti (10,4%), 160 geofüüti (6,5%), 107 heofüüti (4,3%), 104 hüdrofüüti (4,2%). Kokku 252 (10,2) võivad olla erinevad eluvormid (nt terofüütid või chamaefüüdid).^[5]

Kliima

Temperatuur on tavaliselt üle 15 kraadi. Tšaad on troopilisele riigile omaselt valdavalt vihmane ja niiske õhuga. Tšaadis elab 134 liiki imetajaid, 532 liiki linde ja üle 1600 liigi taimeid.^[6]

Rahvastik

Tšaadi rahvaarv on 16 287 583. Immigrantide osatähtsus on 3,2%.

Tšaadis on rahvastikupoliitika rahvaarvu hoidmine stabiilsena ja arendada majandust.

1,3% täiskasvanutel on AIDS. 120 000 inimesel oli AIDS 2018. aastal. 2018. aastal suri 3100 inimest AIDSi.

–0,1 immigranti / 1000 inimesest 2020. aastast.

41,7 sündi / 1000 inimese kohta.^[8]^[9]

Slummid

Slummides elab Tšaadis 88,2% inimestest 2014. aasta andmetel. Kõige rohkem on olnud 98,9% elanikest 24 aasta jooksul. Slummides elavate inimeste arv on vähenemas. ^[10]

Religioon

Religioonid Tšaadis (2014)^[11]
Religioon	%
Islami usk	51,8
Protestantlik kristlus	23,5
Katolik kristlus	20,3
Animism	0,6
Ei ole teada	0,6
Ei ole usklik	2,9

Haldusjaotus

2012. aastast alates jaguneb Tšaad 23 piirkonnaks:

Aastatel 2002–2008 jagunes Tšaad 18 piirkonnaks, mis omakorda jagunesid 52. departemanguks:

Majandus

Tšaad on üks maailma vaesemaid riike. 80% Tšaadi elanikest elab absoluutses vaesuses.

90% elanikest on hõivatud põllumajanduses.

2003. aastal alustati nafta puurimist 1990. aastate lõpus avastatud leiukohast.

Tšaadi peamised kaubanduspartnerid on Prantsusmaa, Kamerun ja Nigeeria. Peamised ekspordiartiklid on puuvill ja nafta.^[12]

Kultuur

Tšaadi põhiline keel on prantsuse keel ja teine keel on araabia keel.^[13]^[14]

Vaata ka

Tšaadi riigipeade loend

Viited

↑ https://data.who.int/countries/148, vaadatud 22.11.2024.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ "cia.gov andmed riigi kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020.
↑ "ncbi.nlm.gov andmed looma liikide kohta".
↑ "britannia.com kliima andmed".
↑ "population.un.org Tšaadi Rahvastiku püramiid".
↑ "wcr.unhabitat.org andmete järgi rahvastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2020.
↑ "unaids.org HIVi nakatunude arvud Tšaadis".
↑ "indexmundi.com andmed slummide kohta".
↑ "CIA.gov allikas". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020.
↑ "imf.org andmete järgi majandus".
↑ "worldatlas.com keeled Tšaadis".
↑ "iexplore.com kultuuri Tšaadis".

Välislingid

Evelyn Kaldoja: "Aafrika surnud süda koondab kõiki mandri muresid", Postimees, 22. september 2007

[1] ttps://data.who.int/countries/148, vaadatud 22.11.2024.

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[4] "cia.gov andmed riigi kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020.

[5] "ncbi.nlm.gov andmed looma liikide kohta".

[6] "britannia.com kliima andmed".

[7] "population.un.org Tšaadi Rahvastiku püramiid".

[8] "wcr.unhabitat.org andmete järgi rahvastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2020.

[9] "unaids.org HIVi nakatunude arvud Tšaadis".

[10] "indexmundi.com andmed slummide kohta".

[11] "CIA.gov allikas". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020.

[12] "imf.org andmete järgi majandus".

[13] "worldatlas.com keeled Tšaadis".

[14] "iexplore.com kultuuri Tšaadis".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]