Alžeeria

	araabia الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية Al-Jumhūrīyah al-Jazā'irīyah ad-Dīmuqrāţīyah ash-Sha‘bīyah
	tamasikti ⵜⴰⴳⴷⵓⴷⴰ ⵜⴰⵎⴻⴳⴷⴰⵢⵜ ⵜⴰⵖⴻⵔⴼⴰⵏⵜ ⵜⴰⵣⵣⴰⵢⵔⵉⵜ Tagduda tamegdayt taɣerfant tazzayri

	araabia الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية Al-Jumhūrīyah al-Jazā'irīyah ad-Dīmuqrāţīyah ash-Sha‘bīyah
	tamasikti ⵜⴰⴳⴷⵓⴷⴰ ⵜⴰⵎⴻⴳⴷⴰⵢⵜ ⵜⴰⵖⴻⵔⴼⴰⵏⵜ ⵜⴰⵣⵣⴰⵢⵔⵉⵜ Tagduda tamegdayt taɣerfant tazzayri
	Alžeeria lipp Alžeeria vapp
Riigihümn	"Kassaman"
Pealinn	Alžiir
Pindala	2 381 741 km²
Ametlikud keeled	araabia, tamasikti
Rahvaarv	46 164 219 (2023)
Rahvastikutihedus	19,4 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Abdelmadjid Tebboune
Peaminister	Nadir Larbaoui
Iseseisvus	5. juuli 1962
SKT	170,371 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	4055 $ (2017)
Valuuta	Alžeeria dinaar (DZD)
Usund	sunnism
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.dz
ROK-i kood	ALG
Telefonikood	213

Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool. Naaberriigid on Maroko, Mauritaania, Lääne-Sahara, Mali, Niger, Liibüa ja Tuneesia. Pealinn on Alžiir, kus elab 2011. aasta andmetel 3 415 811 inimest. Alžeerias räägitakse araabia ja tamasitki keelt. Rahaühik on dinaar (DZD).^[viide?]

Lipp

Riigi lipp on roheline-valge. Selle keskel on punane poolkuu, millel on keskel punane täht. Roheline värv tähistab religiooni ja valge värv kodanike puhast mõtlemist. Poolkuu ja täht tähistavad islami usku.^[viide?]

Vapp

Vapi taustal on mäe tagant tõusev päike, mis tähistab tõusu. Vapi allosas on punane poolkuu koos tähega, vasakul aga tehased, mis tähistavad riigi arengut. Vapp võeti kasutusele siis, kui iseseisvuti Prantsusmaa mõju alt.^[viide?]

Loodus

Rannajoon

Alžeeria rannajoone pikkus on 998 km.

Rahvastik

2017. aasta andmetel elab Alžeerias 41 318 142 inimest.

Laste arv sünnituseas naise kohta on Alžeerias 2,59 last, imikusuremus on 17,6‰.

Oodatav eluiga sünnihetkel on Alžeerias 77,5 eluaastat.

Sündimuskordaja oli 2015. aastal 23,67 promilli ja suremuskordaja 4,31 promilli.^[5]

Keskmine eluiga on 72,3 aastat. Meestel on see 70,9 ja naistel 73,7 aastat.

Alžeeria rahvastikupüramiidilt on näha, et noorte osakaal on suur ja lapsi sünnib palju. Saab järeldada, et riik on rahvastikuarengu 1. etapis. Vanu inimesi on Alžeerias vähe. 20–30-aastasi on vähem, sest Alžeerias peeti 1990. aastatel kodusõda.

On prognoositud, et edaspidi sündimus langeb ja iive väheneb.

Immigrantide osatähtsus riigis on 0,6%.

Linnastumine

Linnastumise tase oli 2015. aastal 70,7%. On ennustatud, et 2025. aastaks on linnastumise tase 74,6%.^[6]

Rahvastiku paiknemine

Slummides elavate inimeste osatähtsus on 11,9%.

Asustustihedus oli 2015. aastal 17,3 in/km².

Tihedamini on asustatud Alžeeria Vahemere-äärne põhjaosa. Kõrbealad on hõredalt asustatud.^[viide?]

Majandus

Tööjõu suurus oli 2014. aastal 12,19 miljonit inimest. 2006. aastal elas 23% elanikkonnast allpool vaesuspiiri.^[5]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse^[5]
Sektor	SKT (2014)	Tööjõud (2003)
Põllumajandus	8,6%	14,0%
Tööstus	48,3%	13,4%
Teenindus	43,1%	72,6% ¹
¹ Sellest 44% valitsemises, 20% kaubanduses ning 14% ehituses ja avalikes teenustes

Töö

Tööealistest töötas 2017. aastal 13,3% põllumajandus-, 39,3% tööstus- ja 47,4% teenindussektoris.

Töötute osakaal oli Alžeerias 2017. aasta seisuga 11,7%.

Töötuse poolest on Alžeeria maailmas 155. kohal.^[viide?]

Turism

Riik on külastatavuselt Aafrikas neljas, maailmas aga 80 enim külastatava riigi hulgas.

Külastatuimad kohad on Sahara kõrb, Beni Hammadi kindlus ja muistne Djémila linn.

Turism moodustas 2018. aastal 10,3% sisemajanduse kogutoodangust.^[7]^[viide?]

Väliskaubandus

Alžeeria suurimad ekspordiartiklid on nafta, toorõli ja maagaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2013. aastal Hispaania (20,6%), Prantsusmaa (9,3%), USA 8,1%, Holland (6,9%), Kanada 6%, Brasiilia (5,6%).^[5]

Alžeeria suurimad impordiartiklid on toidu- ja tarbekaubad. Tähtsamad impordipartnerid olid 2013. aastal Prantsusmaa (15,1%), Hiina (11,6%), Itaalia (10,8%), Hispaania (9,9%) ja Saksamaa (4,6%).^[5]

Haldusjaotus

Alžeeria on jaotatud 48 provintsiks, 553 ringkonnaks ja 1541 vallaks.

Adrar 1
Ain Defla 44
Ain Temouchent 46
Alžiir 16
Annaba 23
Batna 5
Bechar 8
Bejaïa 6
Biskra 7
Blida 9
Bordj Bou Arreridj 34
Bouira 10
Boumerdes 35
Chlef 2
Constantine 25
Djelfa 17
El Bayadh 32
El Oued 39
El Tarf 36
Ghardaia 47
Guelma 24
Illizi 33
Jijel 18
Khenchela 40

Laghouat 3
Mascara 29
Médéa 26
Mila 43
Mostaganem 27
M’Sila 28
Naama 45
Oran 31
Ouargla 30
Oum el Bouaghi 4
Relizane 48
Saïda 20
Sétif 19
Sidi bel Abbes 22
Skikda 21
Souk Ahras 41
Tamanrasset 11
Tébessa 12
Tiaret 14
Tindouf 37
Tipaza 42
Tissemsilt 38
Tizi Ouzou 15
Tlemcen 13

Vaata ka

Viited

^[4] ^[6] ^[7]

↑ https://data.who.int/countries/012, vaadatud 22.11.2024.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ ^4,0 ^4,1 ["Population". United Nations.]
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 "CIA". The World Factbook. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2012. Vaadatud 20. augustil 2015.
↑ ^6,0 ^6,1 ["Algeria". United Nations.]
↑ ^7,0 ^7,1 [Bellini, Nicola; Pasquinelli, Cecilia (toim-d). "Tourism in the City: Towards an Integrative Agenda on Urban Tourism". Springer. Lk 130–131. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.]

Välislingid

Alžeeria – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

[1] ttps://data.who.int/countries/012, vaadatud 22.11.2024.

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[:5-4] 4,0 ^4,1 ["Population". United Nations.]

[cia-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 "CIA". The World Factbook. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2012. Vaadatud 20. augustil 2015.

[:3-6] 6,0 ^6,1 ["Algeria". United Nations.]

[:6-7] 7,0 ^7,1 [Bellini, Nicola; Pasquinelli, Cecilia (toim-d). "Tourism in the City: Towards an Integrative Agenda on Urban Tourism". Springer. Lk 130–131. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.]

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]