 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Google LLC on hargmaine tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb otsingumootorite tehnoloogia, internetireklaami, pilvandmetöötluse, tarkvara, e-kaubanduse ja tehisintellektiga.[1] Amazoni, Apple'i, Meta ja Microsofti kõrval on Google üks viiest suurest tehnoloogiafirmast.[2][3] Firma asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. 2015. aastast on Google'i omanik Alphabet Inc.[4]
Google Search on selle ettevõtte arendatav maailma populaarseim interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode. Google on pärast asutamist kiiresti kasvanud ning pakub paljusid erinevaid tooteid ja teenuseid erinevates kasutusvaldkondades, mille hulka kuuluvad e-mail (Gmail), navigatsioon (Maps ja Waze), pilvandmetöötlus (Cloud), videote jagamine (YouTube), kontoritarkvara (Workspace), operatsioonisüsteemid (Android), pilvevarundus (Drive), masintõlge (Translate), veebisirvimine (Chrome), piltide varundamine (Photos), videokõned (Meet), nutikodu (Nest), nutitelefonid (Pixel), kantav tehnoloogia (Pixel Watch ja Fitbit), muusika voogedastus (YouTube Music), tehisintellekt (Assistant ja Gemini) ja palju muud. Google'i endiste toodete hulka kuuluvad Stadia, Glass, Google+, Reader, Play Music, Nexus, Hangouts ja paljud teised.[5][6]
Google'i sõnastatud ettevõtte missioon on "korrastada maailma informatsiooni ning teha see üldiselt kättesaadavaks ja kasulikuks".[7] Firma lähtub ressursside jaotamisel 70-20-10 põhimõttest: 70% inimressursist ja tehnilistest vahenditest pannakse põhiotsingu ja reklaaminduse arendamiseks, 20% läheb tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks.[viide?]
2011. aastal tulenes 96% ettevõtte käibest reklaamimüügist.[8] Google'i muude ettevõtmiste hulka kuuluvad kvantarvutid (Sycamore), isesõitvad autod (Waymo), targad linnad (Sidewalk Labs) ja transformermudelid (DeepMind).[9]
2009. aastal ostis Google Soomes Haminas Stora Ensolt vana paberitehase, et sellest teha serveripark.[10]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Larry Page ja Sergey Brin hakkasid Google'i otsingumootorit välja töötama 1996. aasta jaanuaris.[11] Kui toonased otsingumootorid järjestasid veebilehti selle järgi, mitu korda otsitav märksõna antud lehel esineb, siis nad otsisid paremat lahendust, mis võimaldaks hinnata lehekülgede olulisust. Nad võtsid lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehti algsele saidile viitab, ja lõid selle põhjal tehnoloogilise lahenduse PageRank.[12][13]
Tooted ja teenused
[muuda | muuda lähteteksti]Otsingumootor
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks veebilehtede sisust otsimise võimaldamisele on Google'i otsing jõudnud ka paljudesse muudesse valdkondadesse. Nii on praegu võimalik otsida ka pildifaile, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohti kaardil, internetis müüdavaid kaupu, programmikoodi ja muud. 2005. aasta juuni seisuga oli Google indekseerinud 8,05 miljardit veebilehte ja 1,3 miljardit pilti. Suure osa indekseeritavatest andmetest Google ühtlasi puhverdab ehk salvestab vahemällu, tänu millele võivad leheküljed olla vaadeldavad isegi siis, kui nende koduserver on maas.
Näiteid tegevustest andmete korraldamisel
[muuda | muuda lähteteksti]- Tekstiotsing eeldab andmete indekseerimist; samuti tuleb otsitulemustes andmed järjestada
- meilisõnumite puhul (Gmail) võeti kasutusele sõnumite rühmitamine vestluste kaupa
- reklaamide lisamine kontekstipõhiselt, justkui põhiteksti lisandväärtusena
Näiteid tegevustest info vahendamisel
[muuda | muuda lähteteksti]- Teksti teisendamine ühest vormingust teise (PDF- ja DOC-failide puhverdamine tekstina)
- raamatute digiteerimise projekt Google Books, mis võimaldab ilmunud raamatutest teha tekstipõhiseid otsinguid
Android ja nutitelefonid
[muuda | muuda lähteteksti]Google on loonud mobiiltelefonide jaoks operatsioonisüsteemi Android, mis avalikustati 5. novembril 2007. Eriti uuenduslik võrreldes põhikonkurentidega on see, et Google on avaldanud enamiku lähtekoodist, kasutades Apache'i litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi. 5. jaanuaril 2010 andis Google välja oma esimese nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android.
Google'i kaardirakendused
[muuda | muuda lähteteksti]- Google Maps ja Google Earth: üksikasjalikud satelliidipildid kõigist Maa piirkondadest ning kolmemõõtmelised mudelid suurematest asulatest.[14][15]
- Google Street View on teenus Google Mapsis ja Google Earthis, mis annab võimaluse näha pilte eri maade tänavatest jalakäija või autojuhi vaatenurgast.[16]
Google Chrome
[muuda | muuda lähteteksti]Google Chrome on Google'i loodud veebibrauser. Selle esimene versioon oli operatsioonisüsteemis Microsoft Windows töötav beetaversioon, mis anti välja 2. septembril 2008. Esimene stabiilne versioon tuli turule 11. detsembril 2008.
Google'i vigurlogod
[muuda | muuda lähteteksti]Google'i veebimeistrid kujundavad otsimootori avalehte tähelepanuväärsete sündmuste puhul nn vigurpiltidega (inglise keeles doodle), sidudes Google'i logo ja tähtpäeva.[17]
Google Translate
[muuda | muuda lähteteksti]Google Translate on Google'i pakutav tasuta masintõlketeenus.
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager süüdistas 2015. aastal Google'it võimu kuritarvitamises.[18][19] Viis aastat kestnud uurimise tulemusel süüdistab EL Google'it konkurentide ja ostjate tüssamises otsingutulemuste moonutamise kaudu.[19][20]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Condon, Stephanie (7. mai 2019). "Google I/O: From 'AI first' to AI working for everyone". ZDNet (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2022. Vaadatud 2. aprillil 2022.
- ↑ "The Economics of Big Tech". Financial Times (Briti inglise). 29. märts 2018. Vaadatud 6. juunil 2019.
- ↑ "We're Stuck With the Tech Giants. But They're Stuck With Each Other". New York Times (Ameerika inglise). 13. november 2019. Vaadatud 22. aprillil 2020.
- ↑ Womack, Brian (10. august 2015). "Google Rises After Creating Holding Company Called Alphabet". Bloomberg L.P. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2016. Vaadatud 22. novembril 2016.
- ↑ Ogden, Cody (31. detsember 2024). "Killed by Google". Killed by Google. Vaadatud 4. jaanuaril 2024.
- ↑ Brady, Heather; Kirk, Chris (15. märts 2013). "The Google Graveyard". Slate. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2013. Vaadatud 16. märtsil 2013.
- ↑ Our mission is to organize the world’s information and make it universally accessible and useful.
- ↑ "Google Inc, Form 10-K, Annual Report, Filing Date January 26, 2012" (PDF). secdatabase.com. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 2. mai 2013. Vaadatud 8. märtsil 2013.
- ↑ "Inside X, Google's top-secret moonshot factory". Wired UK (Briti inglise). ISSN 1357-0978. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Paldiski jäi ilma Apple'i miljardist
- ↑ "How we started and where we are today – Google". about.google (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2020. Vaadatud 24. aprillil 2021.
- ↑ Brin, Sergey; Page, Lawrence (1998). "The anatomy of a large-scale hypertextual Web search engine" (PDF). Computer Networks and ISDN Systems. 30 (1–7): 107–117. CiteSeerX 10.1.1.115.5930. DOI:10.1016/S0169-7552(98)00110-X. ISSN 0169-7552.
- ↑ Barroso, L.A.; Dean, J.; Holzle, U. (29. aprill 2003). "Web search for a planet: the google cluster architecture". IEEE Micro. 23 (2): 22–28. DOI:10.1109/mm.2003.1196112.
We believe that the best price/performance tradeoff for our applications comes from fashioning a reliable computing infrastructure from clusters of unreliable commodity PCs.
- ↑ Oreskovic, Alexei (6. juuni 2012). "Google deploying planes over cities for 3D maps". Reuters. Vaadatud 4. jaanuaril 2024.
- ↑ Dennis, Natalie (18. aprill 2017). "Google Earth's incredible 3D imagery, explained". Google (Ameerika inglise). Vaadatud 4. jaanuaril 2024.
- ↑ "Google reveals just how much of the world it's mapped with Street View and Earth". www.theverge.com (inglise). 13. detsember 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2022. Vaadatud 18. detsembril 2021.
- ↑ Doodle'i vigurlogod
- ↑ "Euroopa Liit süüdistab Google'it võimu kuritarvitamises". Postimees. 15. aprill 2015. Vaadatud 15. aprillil 2015.
- ↑ 19,0 19,1 "Google cheating consumers, says EU". Reuters. 15. aprill 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2015. Vaadatud 15. aprillil 2015.
- ↑ "Statement by Commissioner Vestager on antitrust decisions concerning Google" (inglise). Brüssel: Euroopa Komisjon. 15. aprill 2015. Vaadatud 15. aprillil 2015.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Nicholas Carr, "Kas Google muudab meid lolliks". Tõlkinud Tanel Toobik – Akadeemia 2008, nr 12, lk 2708–2719 (tõlke allikas: Is Google Making Us Stupid? // The Atlantic, 2008, July/August)
- Nicholas Carr, "Triiv madalikule: mida internet meie ajuga teeb" (Shallows: What the Internet Is Doing to Our Brains). Tõlkinud Tiina Randus; toimetaja Triin Olvet. Sari "Äripäeva raamat", Äripäev, Tallinn 2012, 270 lk; ISBN 9789949464364
- Toivo, Tänavsuu (3. juuli 2008). "Miks on Google nii hea?". Eesti Ekspress.
- Jaagant, Urmas (30. jaanuar 2009). "Google Earthis saab nüüd vaadata Eesti ortofotosid". Eesti Päevaleht.
- Rand, Erik (3. veebruar 2009). "Google abil saab nüüd ka eestikeelseid tekste tõlkida". Eesti Päevaleht.
- "Üks maailma suurimaid saladusi – Google'i algoritm". Äripäev. 31. jaanuar 2008.
- Suut, Jaak-Kristian (13. september 2011). "Kui palju Google elektrit kulutab?". Forte.
- Angwin, Julia (24. veebruar 2014). "How I Quit Google". Time (Ameerika inglise). ISSN 0040-781X.
- Nesbit, Jeff (8. detsember 2017). "Google's true origin partly lies in CIA and NSA research grants for mass surveillance". Quartz (inglise).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Google'i otsing
- Teave Google'i firmast (inglise keeles)