Postimees

Postimees

Tüüp	päevaleht
Omanik	AS Postimees Grupp
Väljaandja	AS Postimees Grupp
Peatoimetaja	Priit Hõbemägi
Tegevtoimetaja	Hanna-Hulda Reinkort
Arvamustoimetaja	Martin Ehala
Sporditoimetaja	Henry Lääne
Kujunduse toimetaja	Kaido Kelp
Asutatud	1857
Keel	eesti keel (osa vene keeles 2005–2016)
Toimetus	Tallinn
Sõsarajalehed	Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN	1406-0981

"Edasi" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Edasi (täpsustus).

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht. See on 1857. aastal ilmuma hakanud ajalehe Perno Postimees järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Leht ilmub viis korda nädalas: teisipäevast laupäevani. Aastatel 1991–2022 ilmus leht kuus korda nädalas (esmaspäevast laupäevani).

Postimehe tiraaži viimased avalikud andmed on aastast 2021, kui see oli ligikaudu 32 800 eksemplari. Nädalavahetustel ilmuvad Postimehe vahel ka Postimehe ajakiri Arter ning kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mida levitatakse Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav väljaanne Maa Elu.

Postimehe väljaandja ASi Postimees Grupp ainuomanik oli AS Eesti Meedia, mis kuulus aastatel 1998–2013 Norra kontsernile Schibsted, 2013. aastast aga Eesti kapitalil põhinevale UP Invest OÜ-le, mille kaudu sai AS Postimees Grupi suuromanikuks ettevõtja Margus Linnamäe. 2017. aasta aprillis ühendas AS Eesti Meedia endaga mitu tütarettevõtet, sealhulgas ASi Postimees Grupp. 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia ümber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevõtteks sai uus valdusühing Media Investments & Holding OÜ.

7. novembrist 2005 kuni 29. septembrini 2016 ilmus Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustasid eestikeelse lehe artiklite tõlked ja teine pool oli originaalmaterjal. Leht ilmus kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). 2014. aasta veebruaris liitis Postimees oma venekeelsete väljaannete (venekeelse Postimehe, nädalalehe Den za Dnjom ja venekeelse veebiväljaande) toimetused üheks tervikuks. 2016. aasta oktoobrist lõpetas Postimees Grupp paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise ning hakkas keskenduma portaalide rus.postimees.ee, limon.ee ja krasotka.ee arendamisele.

Ajalehe toimetus asub alates 1998. aasta kevadest Maakri tänaval Tallinnas ja ajalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Ülikooli tänaval. Varem oli Postimees Eesti suurtest päevalehtedest ainus, mille toimetus paiknes traditsiooniliselt Tartus. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas.

Postimehe peadirektor on olnud Toomas Issak ja aastatel 1998–2012 oli selleks Erik Roose.

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress, Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana suurettevõtja Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Grupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UP Invest OÜ. 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond (Mart Kadastik, Meelis Luht, Andres Kull ja Toomas Issak) oma osaluse Eesti Meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP Invest.

Ajalugu

Perno Postimees ehk Näddalileht, esmanumbris (vkj 5./17. juuni 1857) ilmunud essimenne terretaminne: "Terre, armas Eesti rahwas!"

Ajalehte "Postimees" lugev mees, Oskar Hoffmanni õlimaal (1902)

Postimeest loetakse kõige vanemaks järjepidevalt ilmunud Eesti ajaleheks. Nädalaleht ilmus esimest korda 5./17. juunil 1857 nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel.

Postimehest ja selle ajaloost on ilmunud mitu väljaannet. Postimehe 50. aastapäeva puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat "Postimees 1857–1907", mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: "Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemiseväärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahva hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasivad. "Postimehe" ajalugu kirjutada, tähendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada."

Perno Postimees pidi algul hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Voldemar Jannsen ise oli vaga ristiinimene ja koolimees, oli toonane leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline ja kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka kaheleheküljeline lisaleht.

1864. aastal kolis Jannsen Tartusse ning hakkas andma välja uut ajalehte Eesti Postimees; Perno Postimees jätkas ilmumist kohaliku tähtsusega lehena, mille populaarsus kiiresti vähenes. 1884. aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann Pärnu lehe ära ja hakkas seda välja andma Tartus nime all Postimees. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid üldiste kõnekäändudega kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta edukaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber selliseid võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.

Tartu kesklinnas asuv Postimehe maja, milles kuni aastani 2016 töötas Postimehe toimetus

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.

1933. aastaks oli kogunenud Postimehe kirjastusühisusel aastate jooksul võlgu: linna elektrijaamale üle 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tõnissoni erakonnakaaslaste Tartu linnavalitsusse kuulumise ajal.

Ajalehel olid lisad: satiirilisa Sädemed (1905–1934), Lasteleht (1901–1940), Tervis (1903–1931) ja Elu (1905–1917).

Nõukogude okupatsioonivõim natsionaliseeris Postimehe nagu teisedki ettevõtted ja selle viimane väljaanne ilmus 27. septembril 1940. Lehe asendas väljaanne Tartu Kommunist. Ajaleht jätkas ilmumist nime all Postimees alates 13. juulist 1941, kolm päeva pärast seda, kui eestlaste relvaüksustel oli õnnestunud vabastada Nõukogude okupantidest kogu Emajõest lõuna poole jääv osa Tartu linnast. Ajalehte väljastamine käis esimestel päevadel keset lahingutegevust lähenevate Saksa vägede ja taanduvate Nõukogude vägede vahel. Postimehe taastamine sai alguse 11. juulil 1941, kui Jaan Kitzbergi kutsel Karl August Hindrey, Arno Raag, August Oinas, Arnold Pearand ja Viktor Männiste saabusid Ülikooli tänava toimetusse.

Pärast Teist maailmasõda, Nõukogude okupatsiooni ajal 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht nime Edasi ja oli formaalselt nii kommunistliku partei (NLKP) kohaliku linnakomitee ja Tartu rajoonikomitee kui ka kohaliku linna- ja rajooni rahvasaadikute nõukogu häälekandja.

Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe endise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.

Postimehe endine kontorihoone Tallinnas

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tänaval jäi vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Päevalehega, hiljem on Postimehe põhikonkurendid olnud leheturul Õhtuleht ja veebiportaalidest Delfi.

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress, Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana suurettevõtja Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees oli Mart Kadastik. 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Linnamäele kuuluvale ettevõttele UPInvest.

Lugejate arv

2016. aasta IV kvartali seisuga oli eestikeelse Postimehe paberväljaandel 176 400 lugejat, mis tegi Postimehest kõige loetuma Eesti ajalehe. Keskmine tiraaž novembris 2016 oli 56 200. Tartu Postimeest luges iga päev 39 800 inimest, keskmine tiraaž 17 200. 2016. aasta juuni seisuga jõudis Postimees veebi kaudu 324 995 lugejani kuus ning 189 424 lugejat jälgis Postimeest mobiili vahendusel.

Igal neljapäeval ilmub Postimehe vahel Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav väljaanne Maa Elu.

Aprillis 2019 oli Postimehe tiraaž 39 600 eksemplari.

Veebiväljaanded

Postimees võimaldab oma veebiväljaannetes osale uudistele tasuta juurdepääsu. Postimees Plussi lood on tasulised ja nende lugemiseks tuleb endale teha konto. Uudiseid saab ka kommenteerida. Alates 31. jaanuarist 2016 kaotas Postimees oma kommentaariumis anonüümse kommenteerimise võimaluse.

Postimehe veebiväljaanded on 2017. aasta seisuga järgmised: Postimees (postimees.ee), Tartu Postimees (tartu.postimees.ee), Arvamus (arvamus.postimees.ee), Majandus (majandus24.postimees.ee), Maailm (maailm.postimees.ee), Atlas (atlas.postimees.ee), Kultuur (kultuur.postimees.ee), Sport (sport.postimees.ee), Tervis (tervis.postimees.ee), Tarbija (tarbija24.postimees.ee), Sõbranna (sobranna.postimees.ee), Ilm (ilmajaam.ee), Elu24 (elu24.ee), Tallinncity (tallinncity.postimees.ee), Setomaa (setomaa.postimees.ee), Tehnika (tehnika.postimees.ee), Maa Elu (maaelu.postimees.ee), Ratsutamine (ratsutamine.postimees.ee), Kodustiil (kodustiil.postimees.ee), Reisile (reisile.postimees.ee), rus.postimees.ee, krasotka.postimees.ee, limon.postimees.ee.

2016. aasta mais külastas tööpäeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on tööpäevas keskmiselt 27 000 lugejat. Need andmed võivad siiski päeviti tugevalt erineda.

Koostööpartnerid ja -projektid

Alates 1997. aastast valib ajalehe toimetus igal aastal Postimehe aasta inimese. Postimees on olnud partner ERKI Moeshow’le, Tallinn Fashion Weekile, Pimedate Ööde Filmifestivalile (PÖFF), Tallinn Music Weekile, Eesti Laulule ja Maamessile. Postimees on teinud koostööd heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega ning osalenud projektides "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jt.

Auhinnad

Võidetud

• Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch võitis 2010. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia.
• European Newspaper Award – võidud erikategooriates
• Venekeelsele sihtrühmale suunatud veebiportaali limon.ee sissetöötamiskampaania "Paparazzo" eest võitis Postimees 2012. aastal Pronksmuna.
• Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits pälvis 2005. aastal parima arvamusloo auhinna ja jagas esimest kohta olemusloo kategoorias. Mõlemad lood kirjutas ta Eesti naiste suusatamise teemal.
• Koosmeele auhind 2016

Välja antavad

• Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.
• Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on välja antud 2005. aastast.
• Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lõunat, kus arutatakse päevakajalisi ja olulisi küsimusi. Ürituse raames kuulutatakse välja ka aasta arvamusliidri tiitel.

Lisalehed

AK

AK: Arvamus, Kultuur on ajalehe Postimees kultuurilisa, mis ilmub laupäeviti alates 2007. aasta algusest.

Lisalehe toimetust juhatas aastal 2013 Neeme Korv, toimetusse kuulusid Sigrid Kõiv, Urve Eslas, Marti Aavik, Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala ja Rein Veidemann.

Arter

Arter on ajalehe Postimees nädalalõpu lisaleht. Arter ilmub laupäevase lehe vahel.

Alates 2008. aasta 17. jaanuarist ilmub leht parendatud ajalehepaberil, varem trükiti seda kriitpaberile.

Postimehe veebiportaalid

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise üle on kohati rõhutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe paberväljaannete sisuga. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja üldjuhul ka logod.

Lisaks portaalidele olid Postimehe veebilehe päisest 2016. aastal lingitud samale kontsernile kuuluvad meediakanalid Soov, KV.EE, osta.ee, metsaoksjon.ee, Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane, Reporter, Kanal 2, Kuku, Elmar ja MyHits.

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs. portaal, ühe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab järgmine loetelu olukorda 2021. aasta kevadel ja võib kergesti aeguda.

• pluss.postimees.ee on Postimehe uudiste tasuline keskkond, kuhu on koondatud valitud lood.
• tartu.postimees.ee on Tartu portaal, mis kajastab linnas toimuvat nii sõnas kui ka pildis. Portaali külastab Eestis nädalas umbes 89 000 inimest.
• majandus.postimees.ee on majandusportaal, kus ilmuvad uudised, analüüsid ja arvamusartiklid. Portaali külastab Eestis nädalas umbes 221 000 inimest.
• investor.postimees.ee on investeerimisuudiste portaal.
• maailm.postimees.ee on välisuudisteportaal, mida külastab Eestis nädalas umbes 150 000 inimest.
• arvamus.postimees.ee on arvamusportaal, kuhu koondatakse arvamuslood ja toimetuse seisukohavõtud.
• teadus.postimees.ee on portaal, mis kajastab uuemaid teadusuudiseid.
• tehnika.postimees.ee on tehnikauudiste portaal.
• sport.postimees.ee on Eesti suurima lugejate arvuga spordiinfoportaal, kus lisaks uudistele ja pildigaleriidele on võimalik vaadata kohaliku jalgpalliliiga otseülekandeid. Portaali külastab Eestis nädalas umbes 140 000 inimest.
• kultuur.postimees.ee on kultuuriportaal.
• raamatud.postimees.ee on raamatuportaal.
• spekter.postimees.ee on filmiportaal.
• haridus.postimees.ee on haridusportaal.
• tallinncity.postimees.ee on populaarseim Tallinna linna infot ja pealinna sündmusi kajastav infoportaal, mida külastab nädalas Eestis umbes 108 000 inimest.
• maaelu.postimees.ee on maaelu kajastav portaal, Maa Elu ilmub Postimehe vahel lisalehena.
• kodustiil.postimees.ee on kinnisvara- ja sisustusportaal.
• reisile.postimees.ee on reisiportaal.
• lemmik.postimees.ee on (lemmik)loomaportaal.
• tarbija24.postimees.ee on tarbijauudiste portaal. Portaali külastab Eestis nädalas umbes 175 000 inimest.
• tervis.postimees.ee on terviseinfoportaal, mida külastab Eestis nädalas umbes 150 000 inimest.
• Elu24 on meelelahutusportaal. Portaali külastab Eestis nädalas umbes 291 000 inimest. Üks Elu24 rubriik on varem eraldi portaali moodustanud Sõbranna (sobranna.elu24.ee).
• ilmajaam.postimees.ee on eestikeelne ilmakeskkond, mida tehakse koostöös Norra ilmalehega yr.no. Portaalil on nädalas kuni 75 000 lugejat. Lisaks eestikeelsele ilmalehele on olemas venekeelsetele lugejatele suunatud ilmaleht prognoz.ee.
• tv.postimees.ee on Postimehe videosisu koondav portaal.
• rus.postimees.ee (varem ka postimees.ru) on vene lugejatele suunatud uudisteportaal, mida külastab nädalas 78 000 inimest. Portaaliga on seotud ka meelelahutusportaal limon.ee ja ilmauudiste portaal prognoz.ee. postimees.ru sisu kattus suuresti venekeelse Postimehe paberlehega 2016. aastani, kuni paberleht veel ilmus.
• limon.postimees.ee on venekeelne meelelahutusuudiste portaal, mida külastab nädalas umbes 50 000 inimest.
• news.postimees.ee (Postimees in English) on Postimehe ingliskeelne uudisteportaal. Uudiste kõrval ilmuvad selles ka igapäevased kokkuvõtted eestikeelse Postimehe sisust.
• ypsilon.ee on kurioossete kollaste anonüümtekstide ja kirjanduslaadsete teoste portaal.
• Tähenduse Teejuhid on Postimehe endise peatoimetaja Hardo Pajula konservatiiv-esoteeriline portaal, mille sisu kattub valdavalt Postimehe samanimelise lisalehega. Väljaandmisega on seotud ka Pajula juhitav Edmund Burke’i Selts.
• 4jaleht on portaal, mille sisu kattub valdavalt Postimehe samanimelise lisalehega, milles harjutavad kätt üliõpilased.

Aprillis 2016 anti välja täielikult uuendatud Postimehe äpp ja mobiiliversioon.

Maakonnalehed

2015. aasta lõpus ühinesid Postimees ja Ühinenud Ajalehed ASiks Postimees Grupp. Seega koondusid ühte ettevõttesse Postimehe eri väljaanded (paberväljaanded ja portaalid) ning varem nime all Ühinenud Ajalehed tegutsenud väljaanded Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. 2017. aasta aprillis liitis ASi Postimees Grupp endaga selle emaettevõte Eesti Meedia, mille alla kuuluvad nüüd ka kontserni maakonnalehed.

Kõik maakonnalehed on oma maakondade juhtivad väljaanded. Postimehe veebilehe avalehelt on lingitud rubriikidena ka maakonnalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. Maakonnalehed on iseseisvad väljaanded, mis ilmuvad ka paberil, nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtede sisuga. 2016. aasta juunis olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane.

Süüdistused poliitilises kallutatuses

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL). 2013. aastal peeti Postimeest poliitiliselt iseseisvaks. 2014. aastal ilmus taas hinnanguid, mille järgi Postimees oli Reformierakonda toetav. 2019. aasta alguses kerkis ajakirjanduses taas esile Postimehe sõltumatuse küsimus, kui Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar lahkus ametist, et kandideerida riigikokku Eesti 200 nimekirjas. Sellele järgnes peagi hulk kriitilisi artikleid teistes väljaannetes, kus algul Postimehe valimiskompassi puudutavalt, hiljem aga ka laiemalt leiti, et Postimees kaldub toetama konservatiivseid rahvuslikke erakondi Isamaad ja EKREt, seostades seda uue omaniku, korduvalt Isamaad toetanud Margus Linnamäe mõjuga toimetusele. Postimees, Isamaa, EKRE, MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Turu-uuringute AS vaidlustasid kriitika.

Omanikud ja (pea)toimetajad

• 1886–1896, Karl August Hermann, toimetaja
• 1896–1935, Jaan Tõnisson, peatoimetaja (vaheaegadega)
• 1935–1940, Jaan Kitzberg, peatoimetaja
• 1941–1944 Aleksander Oinas, Karl August Hindrey, Ernst Volke (1944)
• 1945–1948 Eduard Värav, Edasi esimene toimetaja
• 1948–1950 Nikolai Duplevskii, toimetaja kohusetäitja
• 1950–1951 Elmar Mustmets
• 1951–1961 Meinhard Teder
• 1955–1961, Olaf Utt, ajalehe Edasi toimetaja asetäitja (toimetuse asejuht)
• 1961–1965, Eduard Vajakas
• 1965–1976, Evald Tooms
• 1976–1983, Ilmar Rattus
• 1983–1992, Mart Kadastik, Edasi/Postimehe peatoimetaja
• 1992–1998, Vahur Kalmre, peatoimetaja
• 1997–2000, Marko Mihkelson, peatoimetaja
• 2000–2003, Urmas Klaas, peatoimetaja
• 2003–2004, Tarmu Tammerk, peatoimetaja
  • Mart Kadastik, peatoimetaja kohusetäitja
• 2005–2014, Merit Kopli, peatoimetaja
• 2011–2013, Anvar Samost, vastutav peatoimetaja ja juhatuse esimees
• 20. jaanuar 2014 – veebruar 2014, Mart Luik, peatoimetaja
• 2014 – 22. september 2015 Merit Kopli, peatoimetaja
• 23. september 2015, Hardo Pajula, peatoimetaja
• 24. september 2015 – 13. juuni 2016 Merit Kopli, juhatuse esimees, tegevjuht ja peatoimetaja
• 14. juuni 2016 – 11. jaanuar 2019 Lauri Hussar, peatoimetaja
• 3. aprill 2019 – 1. november 2019 Peeter Helme
• 1. november 2019 – 23. detsember 2019 Merili Nikkolo, vastutav väljaandja
• 23. detsember 2019 – 28. jaanuar 2021 Kalev Korv, peatoimetaja kohusetäitja
• 29. jaanuar 2020 – 2. juuni 2021 Mart Raudsaar
• 3. juuni 2021 – 6. juuni 2022 Marti Aavik
• 6. juunist 2022 Priit Hõbemägi

Kirjandus

• Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein; Postimehe ajalugu: August Kitzberg, Postimehe kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk
• Epp Lauk. Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest. Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 133–144
• Krista Aru. Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul. Keel ja Kirjandus 1997, nr 2, lk 95–105
• Krista Aru. Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe. Akadeemia 1997, nr 2, lk 227–244
• Krista Aru. Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13–61 (lisatud lk 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
• Krista Aru. Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes". Tuna 2006, nr 1, lk 116–128
• Mart Kadastik. "Nüüd ma siis kirjutan – elutööraamat". Tallinn, 2016. ISBN 9789985338322

Välislingid

• Postimehe koduleht
• Eesti Meedia Groupi koduleht
• Krista Aru. Milleks, millest ja kuidas tervendati "Postimeest" 1935. aastal. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996, lk 11–33 (ka bibliograafia)
• Krista Aru. Tõnisson kasvatas rahvas eneseusku. (Jaan Tõnisson 130). Eesti Päevaleht 22. detsember 1998, lk 10
• Ajaleht "Postimees" ladumine ja trükkimine. Eesti Kultuurfilmi ringvaade 18/1938
• Postimehe ajakirjanikud saatsid dikteeriva juhtimise vastu märgukirja. ERR, 4. aprill 2017
• Marju Himma. Analüüs: mis toimus Postimehes ja kuidas see mõjutab Eesti ajakirjandust. ERR, 30. detsember 2019