Toni Morrison
| Toni Morrison | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
Chloe Ardelia Wofford 18. veebruar 1931 |
| Surmaaeg |
5. august 2019 (88-aastaselt) Bronx |
| Haridus | bachelor of Arts |
| Alma mater |
|
| Amet | kirjanik, õppejõud, luuletaja, audioraamatu lugeja, toimetaja |
| Töökoht | |
| Teosed | Armas, Džäss, Paradiis |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Pulitzeri ilukirjanduspreemia, Presidendi Vabadusmedal |
| Koduleht | https://www.tonimorrisonsociety.org/ |
| Autogramm | |
 | |
Toni Morrison (sünninimi Chloe Anthony Wofford; 18. veebruar 1931 Lorain, Ohio – 5. august 2019 New York) oli afroameerika naiskirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1993).
Tema esimene romaan "Siniseim silm" ("The Bluest Eye") ilmus 1970. aastal. Kriitikute tunnustatud "Solomoni laul" tõi talle riikliku tähelepanu ja kriitikute auhinna National Book Critics Circle Award.
Morrison on tuntud eeskätt bestselleri "Armas" ("Beloved"; 1987) autorina. Selle teose eest pälvis ta Pulitzeri preemia ja American Book Awardi. Teose põhjal tehti 1998. aastal mängufilm. Tema teiste tuntumate romaanide hulka kuuluvad "Džäss" ("Jazz", 1992) ja "Paradise" (1997), mis moodustavad teosega "Armas" osaliselt seotud triloogia.[1] Tema viimane, üheteistkümnes romaan "God Help the Child" ilmus 2015. aastal.
1993. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna ja temast sai esimene mustanahaline naisnobelist.[1] 2012. aastal pälvis ta Ameerika Ühendriikide Presidendi Vabadusmedali. 2020. aastal võeti ta National Women's Hall of Fame'i liikmeks.
Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afroameerika tegelaskujude ja olustiku poolest.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis neljalapselise töölispere teise lapsena. Lapsena luges Toni palju, tema lemmikkirjanikud olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte mustanahaliste ühiskonnast (seda jutustamismeetodit kasutab Toni hiljem oma loominguski).
1949. aastal astus ta Howardi ülikooli, kus õppis humanitaarteaduskonnas. Seal vahetas ta oma eesnime Chloe Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" oli tuletatud tema keskmisest nimest Anthony. 1953. aastal sai ta bakalaureusekraadi inglise keeles. 1955. aastal kaitses ta Cornelli ülikoolis magistritöö. Juunis 2005 nimetas Oxfordi ülikool Morrisoni audoktoriks.
Aastatel 1955–1957 oli ta Texas Southern Universitys õpetaja, hiljem õpetas inglise keelt Howardis.
1958. aastal abiellus ta Harold Morrisoniga. Neil oli kaks last, paar lahutas abielu 1964. Pärast seda elas ta New Yorgi osariigis Syracuse'i linnas, kus töötas algul õpikutoimetajana. 18 kuud hiljem asus ta tööle New Yorgis asuvasse kirjastusse Random House.
Toimetajana mängis ta tähtsat rolli afroameerika kirjanduse populariseerimises. Ta toimetas selliste kirjanike nagu Toni Cade Bambara, Angela Davise ja Gayl Jonesi teoseid. Selle kõrvalt õpetas ta New Yorgi Riiklikus Ülikoolis ka inglise keelt. 1984. aastal nimetati ta Albany Ülikooli Albert Schweitzeri õppetooli juhatajaks. Aastail 1989–2006 töötas ta Princetoni Ülikooli humanitaarharu Robert F. Goheeni õppetoolis.
Hiljem töötas ta ka ajakirja The Nation toimetuses.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 – Pulitzeri preemia
- 1993 – Nobeli kirjandusauhind
- 2012 – Presidendi Vabadusmedal
- 1981 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks
- 2020 – valiti National Women's Hall of Fame'i liikmeks
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Džäss" (katkendeid). Inglise keelest tõlkinud U.U. [= Udo Uibo] – Vikerkaar 1997, nr 4/5, mai, lk 2–16
- "Armas" (Beloved; romaan). Tõlkinud Kalevi Kvell ja Krista Kaer; järelsõna: Krista Kaer. Sari Iiris, Varrak, Tallinn 1997, 246 lk; ISBN 9985300610; 2. trükk: Eesti Päevalehe raamat, nr 23, Madrid: Mediasat Group ja Tallinn: Eesti Päevaleht (levitaja), 2006, ISBN 8498193508
- "Džäss" (Jazz; romaan). Tõlkinud Udo Uibo ja Krista Kaer. Varrak, Tallinn 2008, 182 lk; ISBN 9789985313251
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Suri Nobeli ja Pulitzeriga tunnustatud kirjanik Toni Morrison". kultuur.err.ee. Vaadatud 27.8.2019
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Krista Kaer, "Ühtaegu igapäevane ja igavikuline. Toni Morrison kirjutab Ameerika neegrinaiste elust" (sisaldab väljavõtteid esseest "Juured. Esivanem kui kõige alus") – Postimees 15. oktoober 1993, nr 237, lk 10
- Anu Saluäär, "Toni Morrisoni Nobeli auhind 1993" – Looming, 1993, nr 12, lk 1713–14
- Krista Kaer, "Ameerika kirjanduse suundumusi (III): afroameerika kirjandus" – Looming 1997, nr 3, lk 429–430
- Krista Kaer, "Musta Ameerika hellus ja kurbus" – Vikerkaar 1997, nr 4/5, lk 184-187
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Toni Morrison |
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse • 2024 Han