Jaroslav Seifert
| Jaroslav Seifert | |
|---|---|
 Jaroslav Seifert (1981). Hana Hamplová foto | |
| Sünniaeg |
23. september 1901 Žižkov |
| Surmaaeg |
10. jaanuar 1986 (84-aastaselt) Praha |
| Amet | tõlkija, luuletaja, publitsist, toimetaja |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Tšehhoslovakkia rahvakunstnik |
| Autogramm | |
 | |
Jaroslav Seifert (23. september 1901 Praha – 10. jaanuar 1986 Praha) oli tšehhi kirjanik ja ajakirjanik. 1984. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Seifert kasvas Praha töölislinnaosas Žižkovis. Tema ema oli katoliiklane ja isa oli sotsialistlik ateist. Seifert jättis gümnaasiumi pooleli ja hakkas tööle ajakirjanikuna.
Esimesed luuletused kirjutas Seifert esimese maailmasõja ajal. Need olid anarhistliku sisuga. Iseseisvas Tšehhoslovakkias sai temast sotsiaaldemokraat ja kommunist.
1920. aastal asutas Seifert koos teiste kunstnike ja kirjanikena rühmituse Devĕtsil ('katkujuur', sõna-sõnalt 'üheksa jõudu'), mille eesmärk oli "maailma uuesti üles ehitada." Tema kaaslaste seas oli Karel Teige. Sel ajal tegi Seifert kaastööd Praha ja Brno ajalehtedele ja ajakirjadele.
Aastatel 1925 ja 1928 reisis ta Nõukogude Liidus. Aastal 1929 kirjutas ta alla kommunistliku partei juhtkonna vastasele kirjale, mistõttu ta heideti parteist välja. Hiljem avaldas ta luulekogusid.
Saksa okupatsiooni ajal ilmus Seifertil kolme luulekogu. Kommunistliku režiimi ajal kritiseeriti tema loomingut ning teda sunniti avalikust elust lahkuma.
Ta kirjutas ja rääkis avalikust vastutusest ja kodanikuteadlikkusest. Aastal 1956 ütles ta teises tšehhi kirjanike kongressil kõneldes: "Kui keegi teine vaikib tõe maha, võib see olla taktikaline manööver. Kui kirjanik vaikib tõe maha, siis ta valetab."
Pärast Praha kevadet jätkas ta kirjutamist, aga halva tervise tõttu ei saanud poliitilises tegevuses kuigivõrd osaleda. Kirjanik suri oma kodus Břevnovis Prahas.[1]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Seiferti esimeses luulekogu "Město v slzách" ("Pisarates linn", 1921) segunevad emotsionaalsed teemad poliitikaga.
Tema noorpõlve luuletused olid inspireeritud Prahast, näiteks vanalinna vaatamisväärsustest, kirikutest ja parkidest, ja Vltava jõest.
Seifert tõlkis vene ja prantsuse keelest, sealhulgas Aleksandr Bloki, Paul Verlaine'i ja Guillaume Apollinaire'i luulet.
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Město v slzách (1921)
- Samá láska (1923)
- Na vlnách TSF (1925)
- Slavík zpívá špatně (1926)
- Básně (1929)
- Poštovní holub (1929)
- Hvězdy nad Rajskou zahradou (1929)
- Jablko z klína (1933)
- Ruce Venušiny (1936)
- Jaro, sbohem (1937)
- Zhasněte světla (1938)
- Vějíř Boženy Němcové (1940)
- Světlem oděná (1940)
- Kamenný most (1944)
- Přilba z hlíny (1945)
- Ruka a plamen (1948)
- Šel malíř chudě do světa (1949)
- Píseň o Viktorce (1950)
- Maminka (1954)
- Chlapec a hvězdy (1956)
- Praha a Věnec sonetů (1956
- Zrnka révy (1965)
- Koncert na ostrově (1965)
- Odlévání zvonů (1967)
- Halleyova kometa (1967)
- Kniha o Praze (1968)
- Morový sloup (1968–1970)
- Deštník z Picadilly (1979)
- Všecky krásy světa (1979)
- Býti básníkem (1983)[2]
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- 15 luuletust, tõlkinud Ellen Niit – kogumikus "Kümme XX sajandi tšehhi luuletajat", koostanud ja eessõna: Vladimir Macura, reaalused tõlked ja autorite elulood: Küllike Tohver, Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 147–162
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Osers, Gibian. 1986. The Selected Poetry of Jaroslav Seifert. Macmillan Publishing Company, New York.
- ↑ http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1984/seifert-bibl.html
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lembit Remmelgas, "Jaroslav Seifert ja teised" (Nobeli auhinna määramise puhul) – Looming 1985, nr 1, lk 133–135
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse • 2024 Han