Rootsi

See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rootsi (täpsustus)

---

Rootsi Kuningriik rootsi Konungariket Sverige
Rootsi lipp Rootsi vapp
Juhtlause	För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas)
Riigihümn	Du gamla, Du fria
Pealinn	Stockholm
Pindala	447 425 km² (2022)
Ametlikud keeled	rootsi
Rahvaarv	10 576 145 (august 2024)
Rahvastikutihedus	23,6 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Carl XVI Gustaf
Peaminister	Ulf Kristersson
Iseseisvus	6. juuni 1523
SKT	563 mld $
SKT elaniku kohta	54,135 $
Valuuta	Rootsi kroon (SEK)
Usund	luterlus
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.se
ROK-i kood	SWE
Telefonikood	46

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idas Soomega (587 km ulatuses) ja läänes Norraga (1618 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast on ümbritsetud Läänemerega. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Loodus

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Rootsi ja tema naabrid. Kaardis puudub suuremad järved Vänern ja Vättern.

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km², mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.

Veestik

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Loodusvarad

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.

Looduskaitse

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.

Vaata ka: Rootsi rahvuspargid

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

• Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000)
• Laponia piirkond Lapimaal (1996)
• Ölandi paepealne alvar (2000)

Riik

Rootsi läänid (lingitud)

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

• Blekinge lään
• Dalarna lään
• Gävleborgi lään
• Hallandi lään
• Jämtlandi lään
• Jönköpingi lään
• Kalmari lään
• Kronobergi lään
• Norrbotteni lään
• Ojamaa lään
• Skåne lään
• Stockholmi lään
• Södermanlandi lään
• Uppsala lään
• Värmlandi lään
• Västerbotteni lään
• Västernorrlandi lään
• Västmanlandi lään
• Västra Götalandi lään
• Örebro lään
• Östergötlandi lään

Ajaloolised maakonnad

Götalandi maakonnad: Blekinge – Bohuslän -Dalsland – Halland – Ojamaa – Skåne – Småland – Västergötland – Öland – Östergötland

Norrlandi maakonnad: Ångermanland – Gästrikland – Hälsingland – Härjedalen – Jämtland – Lapimaa – Medelpad – Norrbotten – Västerbotten

Svealandi maakonnad: Dalarna – Närke – Sörmland – Uppland – Värmland – Västmanland

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu

Esiaeg

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)

Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.

Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme kultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)

Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesid pronksiaeg (1700–500 eKr) ja rauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni.

Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui ka laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9.–10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ja Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ja Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ja Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg

Gripsholmi loss Mariefredi lähistel

Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ja Västergötlandi põllumajanduslikud alad, hiljem ka Põhja-Balti veeteed ja Soome laht. 1252 tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi Rooma paavsti väljakuulutatud Põhjala ristisõdades, koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse Lapimaa ja Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastani.

1389 ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas Gustav I Vasa aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vt Reformatsioon Rootsis. Gustav I Vasat peetakse Rootsi rahvusisaks.

16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigi Rzeczpospolitaga.

Vaata ka: Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Suurvõim

 Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane)

17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil.

Põhjasõja tulemusel võitis Venemaa keisririik Rootsilt Põhja-Euroopa valdused ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale, 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumist Soome suurvürstiriik.

Rootsi ja Läänemere maade kaart 1730. aastail

Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu

1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas. 1914. aastal plaanis Venemaa murda välja Narviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti. Neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks külma sõja ajal ega olnud ühegi sõjalise liidu liige, kuni Vene-Ukraina täiemõõdulise sõjani.

Pärast Teist maailmasõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi oli jäktuvalt ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselevõtust. Pärast Vene-Ukraina sõja täiemõõdulise sõja algust hakkas Rootsi oma militaarsest neutraliteedist loobuma ning koos naaberriigi Soomega võeti ette sammud astumaks NATO liikmeks. Kui Soome sai NATO liikmeks juba 4. aprillil 2023, siis tulenevalt Türgi ja Ungari esialgsele vastuseisule venis Rootsi alliansi liikmeks saamine pea aasta võrra. Rootsist sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige 7. märtsil 2024, olles viimane Põhjamaa riik, mis seda teeb.

Majandus

Ericssoni peakontor Stockholmis

Nordstani kaubanduskeskus Göteborgis on Põhjamaade üks suurimaid

Töötus oli 2015. aastal 7,4%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT osakaal (2015)	Tööjõu osakaal (2014)
Põllumajandus	1,8%	2%
Tööstus	33,5%	12%
Teenindus	64,7%	86%

Väliskaubandus

Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsamad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra (10,3%), Saksamaa (10,3%), Ameerika Ühendriigid (7,7%), Suurbritannia (7,2%), Taani (6,8%), Soome (6,7%), Holland (5,2%), Belgia (4,4%) ja Prantsusmaa (4,2%)

Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsamad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa (17,9%), Holland (8,1%), Norra (7,8%), Taani (7,7%), Hiina (6%), Suurbritannia (5,5%), Soome (4,6%), Prantsusmaa (4,3) ja Belgia (4,3%).

Kultuur

Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" Millesgårdenis

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, näiteks August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud pälvinud seitse Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud popansambel ABBA. Rootsi muusikateatri keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime Kuninglik Teater.

Teadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. 1739. aastat, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles siis algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% sisemajanduse kogutoodangust, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKP-st. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

Haridus

Rootsis on üldine kohustuslik üheksaklassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik kolmeklassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

• Drottningholmi kuningaloss (1991)
• Engelsbergi metallitehas (1993)
• Faluni vasekaevandused (2001)
• Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996)
• Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004)
• Karlskrona sadam (1998)
• Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994)
• Tanumi kaljumaalingud (1994)
• Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993)
• Visby hansalinn (1994)

Rahvastik

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

2022. aasta seisuga oli 52,8% rahvastikust luterliku Rootsi riigikiriku liikmed.

Suuremad linnad

Rootsi suuremad linnad (2010)

Jrk	Linn	Lään	Elanikke		Jrk	Linn	Lään	Elanikke
1	Stockholm	Stockholm	1 372 565		6	Örebro	Örebro	107 038
2	Göteborg	Västra Götaland	549 893		7	Linköping	Östergötland	104 232
3	Malmö	Skåne	280 415		8	Helsingborg	Skåne	97 122
4	Uppsala	Uppsala	140 454		9	Jönköping	Jönköping	89 396
5	Västerås	Västmanland	110 877		10	Norrköping	Östergötland	87 247

Keeled

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.

Vaata ka

• Rootsi kuninglik perekond
• Rootsi riigipeade loend
• Rootsi linnade loend
• Rootsi valdade loend
• Rootsi teadlaste loend
• Rootsi leiutajate loend
• Muusikaharidus keskaegses Rootsis
• Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Rootsi Eksportnõukogu
• Rootsi meediasüsteem
• Rootsi praostkond
• Rannarootslased
• Soomerootslased
• Rootsi köök
• Rootsi kunst
• Rootsi kolooniad
• Rootsi aukonsulaat Narvas
• Rootsi aukonsulaat Tartus
• Eestlased Rootsis
• Eesti-Rootsi piir
• Rootsi valdade loend
• 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised
• Eesti-Rootsi suhted
• Rootsi teadlaste loend
• Rootsi leiutajate loend
• Uppsala Ülikool
• Lundi Ülikool
• Chalmersi Tehnikaülikool
• Systembolaget

Välislingid

• Statistika Keskbüroo
• Rootsi Instituudi infoportaal