Lähis-Ida

Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Keeleruumiti on selle mõiste määratlus üsna erinev.

Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka Armeenia ja Aserbaidžaan Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka Küprose ja Gruusia asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).

Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika Vahemere-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.^[1]

Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime Naher Osten (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka vene, poola, horvaadi ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega Middle East (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis tähistab Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõnikord kogu Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia islamimaailma, hõlmates ka Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia ehk Turkestani (Großraum Mittlerer Osten; inglise keeles Greater Middle East). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad läänemaailma ja idamaade vahel.

Koosseis

Riik	Pindala km²	Rahvaarv	Pealinn	SKP (kokku), $	Elaniku kohta, $	Valuuta	Riigikord	Emakeel
Riik	Pindala km²	Rahvaarv	Pealinn	SKP (kokku), $	Elaniku kohta, $	Valuuta	Riigikord	Emakeel
Bahrein	665	1 234 571	Manama	26,970 mld (2008)	21 845 (2008)	Bahreini dinaar	konstitutsiooniline monarhia	araabia keel
Küpros	9250	792 604	Nikosia	22,703 mld (2008)	28 677 (2008)	Euro	presidentaalne vabariik	kreeka keel, türgi keel
Egiptus	1 002 450	77 498 000	Kairo	442,640 mld (2008)	6216 (2008)	Egiptuse nael	kolonelide diktatuur	araabia keel
Iraan	1 648 195	71 208 000	Teheran	819,799 mld (2008)	11 512 (2008)	Iraani riaal	islamivabariik	pärsia keel
Iraak	437 072	31 001 816	Bagdad	202,3 mld (2008)	6525 (2008)	Iraagi dinaar	parlamentaarne vabariik	araabia keel, kurdi keel
Iisrael	20 770	7 465 000	Jeruusalemm	200,630 mld (2008)	26 876 (2008)	Iisraeli uus seekel	parlamentarism	heebrea keel, araabia keel
Jordaania	92 300	6 407 085	Amman	32,112 mld (2008)	5011 (2008)	Jordaania dinaar	konstitutsiooniline monarhia	araabia keel
Kuveit	17 820	3 100 000	Al-Kuwayt	137,190 mld (2008)	44 254 (2008)	Kuveidi dinaar	konstitutsiooniline monarhia	araabia keel
Liibanon	10 452	4 224 000	Beirut	58,576 mld (2010)	13 876 (2010)	Liibanoni nael	vabariik	araabia keel, prantsuse keel
Omaan	212 460	3 200 000	Masqat	66,889 mld (2008)	20 902 (2008)	Omaani riaal	absoluutne monarhia	araabia keel
Gaza tsoon	360	1 376 289	Gaza	0,77 mld (2009)	559 (2009)	Egiptuse nael, Iisraeli uus seekel	autonoomne vabariik	araabia keel
Palestiina omavalitsus	5860	2 235 000	Rām Allāh	12,95 mld (2009)	5794 (2009)	Iisraeli uus seekel	autonoomne vabariik	araabia keel
Katar	11 437	793 341	Doha	94,249 mld (2008)	118 800 (2008)	Katari riaal	absoluutne monarhia	araabia keel
Saudi Araabia	1 960 582	23 513 330	Ar-Riyāḑ	593,385 mld (2008)	24 236 (2008)	Saudi Araabia riaal	absoluutne monarhia	araabia keel
Süüria	185 180	22 505 000	Damaskus	105,238 mld (2010)	4676 (2010)	Süüria nael	presidentaalne vabariik	araabia keel
Türgi	783 562	73 914 000	Ankara	1,028 trlj^[2] (2008)	13 920^[2]^[3] (2008)	Türgi liir	parlamentarism	türgi keel
Araabia Ühendemiraadid	82 880	5 432 746	Abu Dhabi	184,984 mld (2008)	34 049 (2008)	AÜE dirhem	konstitutsiooniline monarhia	araabia keel
Jeemen	527 970	23 701 257	Sanaa	55,433 mld (2008)	2338 (2008)	Jeemeni riial	presidentaalne vabariik	araabia keel
Allikad: Rahvusvaheline Valuutafond, 24. aprill 2009, PPP GDP 2008 Maailmapank, 1. juuli 2009, PPP GDP 2008

Ajalugu

Pikemalt artiklis Lähis-Ida esiaeg

Pikemalt artiklis Lähis-Ida ajalugu

Umbkaudu 9000 (vahemikus 11 000 – 7000) eKr tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks.

Kiilkirja tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja asulaid on võimalik analüüsida ainult arheoloogilise leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi etapid on nimetatud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab Esimest maailmasõjast, mis lõppes Ottomani impeeriumi alistamisega Briti impeeriumi ja nende liitlaste poolt. 30. oktoobril 1918 sõlmiti Murdose vaherahu, mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. 10. augustil 1920 allkirjastati Sévresi rahu, millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.

1948. aastal loodi Iisrael ja 1950. aastatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli Suessi kriis, mis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt.

20. sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist.

Tähtsus

Lähis-Ida on Hiina ja India kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud Mesopotaamia kultuurid ja Vana-Egiptuse tsivilisatsioon. See suurte religioonide (kristlus, judaism, islam) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka Lääne tsivilisatsiooni häll.

Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.^[4] Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid.^[5] Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.

Majandus

Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad naftavarud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on Türgi (794 mld dollarit), Saudi Araabia (467 mld dollarit) ja Iraan (385 mld dollarit). Sisemajanduse kogutoodanguid^[6] võrreldes on esikolmikus Katar, Kuveit ja Küpros. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu Gaza tsoon ja Jeemen.

Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad nafta ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu Küpros, Türgi, Iisrael ja Egiptus omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida eksporditakse lääneriikidesse.

Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see majandussektor arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel suurenenud Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Jordaania populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.

Vaata ka

Lääne-Aasia

Viited

↑ World Atlas, Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.
↑ ^2,0 ^2,1 The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (PPP) 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
↑ The World Bank: World Economic Indicators Database. Population 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
↑ [PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.
↑ [Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC-i liikmed.
↑ The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (Nominal) 2008.

[piiritlus-1] World Atlas, Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.

[WB-GDP-PPP-2] 2,0 ^2,1 The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (PPP) 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.

[WB-Population-3] The World Bank: World Economic Indicators Database. Population 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.

[varud-4] [PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.

[OPEC-5] [Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC-i liikmed.

[WB-GDP-Nominal-6] The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (Nominal) 2008.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]