Mine sisu juurde

Euroopa Kosmoseagentuur

Allikas: Vikipeedia
Euroopa Kosmoseagentuur
ESA peamise tehnoloogiakeskuse ESTEC-i hooned Noordwijkis Hollandis
Lühend ESA, ASE
Asutatud 1975
Peakorter Pariis, Prantsusmaa
Liikmed
22 Euroopa riiki

 Austria
 Belgia
 Eesti
 Hispaania
 Holland
 Iirimaa
 Itaalia
 Kreeka
 Luksemburg
 Norra
 Poola
 Portugal
 Prantsusmaa
 Rootsi
 Saksamaa
 Soome
 Suurbritannia
 Rumeenia
 Šveits
 Taani
 Tšehhi
 Ungari

Ametlikud keeled inglise, prantsuse ja saksa[1]
Peadirektor Johann-Dietrich Wörner
Eelarve maht Tõus 6,68 mld € (2020)[2]
Töötajad u 2000[3]
Veebileht www.esa.int

Euroopa Kosmoseagentuur (inglise keeles European Space Agency, lühend: ESA; prantsuse keeles Agence spatiale européenne, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega. ESA asutati 1975. aastal ja agentuuri liikmeteks on 22 Euroopa riiki. Kosmoseagentuuris töötab umbes 2000 inimest ja 2016. aastal oli ESA eelarve suurus 5,25 miljardit eurot.[4]

ESA projektide hulka kuuluvad mehitatud kosmoselennud (peamiselt osalemise kaudu rahvusvahelises kosmosejaamas), mehitamata uurimismissioonid teistele planeetidele ja Kuule, Maa vaatlemine ja kanderakettide väljatöötamine. Agentuuri kosmodroom – Guajaana kosmosekeskus – asub Kourous Prantsuse Guajaanas. Ariane 5 on ESA suurima kandevõimega kanderakett keskmise kandevõimega Sojuzi ja väikese kandevõimega Vega kõrval. Ariane 5 omanik on Arianespace, kuid selle arendus- ja stardikulud katab ESA.

Alates 1. juulist 2015 on ESA peadirektor Johann-Dietrich Wörner[5].

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda lahkusid paljud teadlased Euroopast, et minna tööle USA-sse. Kuigi 1950. aastate majanduskasv võimaldas investeerida rohkem raha teadusse, mõistsid Lääne-Euroopa riigid, et ilma omavahelise koostööta ei ole võimalik Ameerika Ühendriikidega ja Nõukogude Liiduga kosmose uurimises võistelda. 1958. aastal, ainult kuu aega pärast Sputniku lendu, kohtusid selle aja tuntud füüsikud itaallane Edoardo Amaldi ja prantslane Pierre Auger, et arutleda ühise Euroopa kosmoseagentuuri teemal. Koosolekust võtsid osa ka teadlased kaheksast Euroopa riigist.

Euroopa riigid otsustasid luua kaks eraldi agentuuri, millest üks – ELDO (European Launch Development Organisation) – keskenduks kanderaketi arendamisele, teine – ESRO (European Space Research Organisation – praeguse kosmoseagentuuri eelkäija) – aga kosmoselaeva väljatöötamisele. ESRO asutamisleping sõlmiti 14. juunil 1962 ja organisatsioon hakkas tegutsema 20. märtsil 1964. Aastatel 1968–1972 saatis ESRO orbiidile seitse satelliiti, kõik neist USA kanderakettidega. Ariane kanderakette ei olnud sel ajal veel olemas.

Euroopa Kosmoseagentuur praegusel kujul tekkis 1975. aastal, kui ELDO liideti ESRO-ga. Agentuuril oli kümme asutajaliiget: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveits ja Taani.[6] ESA esimene tähtis missioon toimus 1975. aastal, kui saadeti orbiidile Cos-B, mis hakkas uurima universumi algusaegadest pärinevat gammakiirgust.

Nüüdisaeg

[muuda | muuda lähteteksti]
Ariane 1

Alates 1970. aastatest, kui Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit kärpisid oma kosmoseprogrammide eelarvet, suutis ESA konkureerida nende superriikidega kosmose uurimises. Koos NASA-ga saadeti 1978. aastal orbiidile IUE, mis oli üks esimesi tehiskaaslasest teleskoope ja mis töötas edukalt 18 aastat. Järgnesid mitu Maa-lähedase madala orbiidiga projekti ja aastal 1986 pani agentuur alguse Giotto missioonile, mille eesmärgiks oli uurida Halley ja Grigg-Skjellerupi komeeti. Hipparcos, tähtede kaardistamissond, saadeti kosmosesse aastal 1989, ja 1990. aastatel tegi ESA NASA-ga koostööd projektide SOHO, Ulysses ja Hubble'i kosmoseteleskoop raames. Üks hiljutisi koostöös NASA-ga tehtud projekte on Cassini-Huygensi sond, mille jaoks ESA ehitas Titani maabumismooduli Huygens.

ELDO järeltulijana on ESA välja töötanud mitu kanderaketti mehitamata teadus- ja kommertssatelliitide orbiidile viimiseks. Ariane 1, mille esimene katselend toimus 1979. aastal, toimetas alates 1984. aastast kosmosesse peamiselt kommertssatelliite. Ariane 4 abil, mida kasutati aastatel 1988–2003, sai ESA-st maailma suurim kommertslendude tegija. Kuigi järgmise versiooni Ariane 5 esimene lend ebaõnnestus, on see kanderakett väga töökindel ning 2012. aasta mai seisuga on õnnestunud 57 Ariane 5 lendu. Ariane 5 on võimeline geostatsionaarsele orbiidile viima maksimaalselt 6–10 tonni, kuid keskmiste, kuni 3-tonniste lastide jaoks on alates oktoobrist 2011 kasutusel Vene kanderakett Sojuz-2[7][8] ning kergete lastide jaoks kanderakett Vega. Ariane 6 on veel arendusfaasis ja asub eeldatavalt teenistusse 2020. aastatel.

ESA ja NASA ühised projektid 1990. aastatel olid edukad, kuid muutunud olud, näiteks USA rangemad seadused, sundisid ESA-d tegutsema iseseisvalt või siis tegema koostööd Venemaa kosmoseagentuuriga Roskosmos. Viimase aja õnnestunud missioonideks on näiteks SMART-1, mis testis uusi tõukemootoreid, Mars Express ja Venus Express ning osalemine rahvusvahelise kosmosejaama töös. COROT, mis saadeti orbiidile 27. detsembril 2006, uuris eksoplaneete. ESA osaleb ka James Webbi kosmoseteleskoobi arendamisel. Euroopa Liit ja ESA loovad koos Galileo satelliitnavigatsiooni süsteemi, millest peaks saama alternatiiv ameeriklaste GPS-ile ja venelaste GLONASS-ile.

Liikmesriigid ja eelarve

[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmeskond ja panus

[muuda | muuda lähteteksti]
Ulysses
James Webbi kosmoseteleskoop

Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, millel on praegu 22 liiget.[9] Liikmesriigid osalevad kohustuslikes (25% kulutustest aastal 2008) ja vabatahtlikes projektides (75% kulutustest aastal 2008).[10] Eelarve maht 2008. aastal oli 3,0 mld eurot, aastal 2009 3,6 mld eurot,[11] aastal 2010 umbes 3,7 mld eurot, aastal 2011 3,99 mld eurot ja aastal 2012 4,02 mld eurot.[12]

Järgmises tabelis on välja toodud ESA liikmes- ja partnerriigid ning nende panus aastal 2015.[13]

Liikmesriik Liige alates Riiklik programm Osalus 2015
(mln €) 		Osalus 2015
(%) 		Osalus 2019
(mln €) 		Osalus 2019
(%)
 Prantsusmaa[m 1] 30. oktoober 1980 CNES 718,2 22,2 1174,4 28,1
 Saksamaa[m 1] 30. oktoober 1980 DLR 797,4 24,6 927,1 22,2
 Itaalia[m 1] 30. oktoober 1980 ASI 329,9 10,2 420,2 10,1
 Suurbritannia[m 1] 30. oktoober 1980 UKSA 322,3 9,9 369,6 8,8
 Hispaania[m 1] 30. oktoober 1980 INTA 131,7 4,1 201,8 4,8
 Belgia[m 1] 30. oktoober 1980 BELSPO 189,5 5,8 191,4 4,6
 Holland[m 1] 30. oktoober 1980 NSO 74,7 2,3 77,7 1,9
 Šveits[m 1] 30. oktoober 1980 SSO 134,9 4,2 158,4 3,8
 Rootsi[m 1] 30. oktoober 1980 SNSB 80,3 2,5 74,4 1,8
 Taani[m 1] 30. oktoober 1980 DTU Space 26,8 0,8 31,5 0,8
 Iirimaa[m 1][m 2] 10. detsember 1980 EI 18,0 0,6 19,5 0,5
 Norra[m 3] 30. detsember 1986 NSC 59,8 1,8 64,4 1,5
 Austria[m 3] 30. detsember 1986 FFG 51,5 1,6 57,0 1.4
 Soome[m 3] 1. jaanuar 1995 Tekes 19,6 0,6 19,5 0,5
 Portugal[m 3] 14. november 2000 FCT 16,7 0,5 18,0 0,4
 Kreeka[m 3] 9. märts 2005 ISARS 12,1 0,4 10,5 0,3
 Luksemburg[m 3] 30. juuni 2005 Luxinnovation 23,0 0,7 29,9 0,7
 Tšehhi[m 3] 12. november 2008 CSO 14,2 0,4 33,1 0,8
 Rumeenia[m 3] 23. detsember 2011 ROSA 25,4 0,8 45,4 1,1
 Poola[m 3] 19. november 2012 POLSA 30,0 0,9 34,6 0,8
 Eesti[m 3] 4. veebruar 2015 Eesti kosmosebüroo 0,8 0,1 2,7 0,1
 Ungari[m 3] 24. veebruar 2015 MŰI – – 5,2 0,1
Muu – – 149,8 4,6 199,6 48
Partnerriigid
 Kanada[m 4] 1. jaanuar 1979[16] CSA 15,5 0,5 11,8 0,3
 Sloveenia[m 5] 5. juuli 2016[16] – – 2,4 0,1
Kokku liikmes- ja partnerriigid 3241,2 100 4180,0 100
 Euroopa Liit[m 6] 28. mai 2004[18] ESP 1191,7 86,5 1249,7 81,3
EUMETSAT – – 122,4 10,3 187,2 12,2
Lisatulud – – 38,3 3,3 99,5 6,5
Kokku ESA 4433,0 5726,0
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Asutajaliikmed.[14]
  2. ↑ Iirimaad peetakse asutajaliikmeks, aga kuna ta ei olnud ESRO või ELDO liige (ESA eelkäijad), sai ta lepingule alla kirjutada alles pärast selle ratifitseerimist teiste riikide poolt.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Kirjutasid alla liitumislepingule.[15]
  4. ↑ Kanada on ESA partnerriik.[16][17]
  5. ↑ Kanada on ESA partnerriik.[16][17]
  6. ↑ Koostööleping ESA ja Euroopa Liidu vahel jõustus mais 2004.

Partnerriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

ESA partnerriigid on Kanada, Leedu, Läti, Slovakkia ja Sloveenia.[19][17] Endised partnerriigid on Austria, Norra ja Soome, mis said hiljem agentuuri täisliikmeteks. Alates 1. jaanuarist 1979 on Kanada kosmoseagentuur osalenud ESA juhtimises ja võtnud osa agentuuri projektidest.

Eelarve

[muuda | muuda lähteteksti]

ESA eelarve: aastal 2005 – 2,977 mld €, 2006 – 2,904 mld €, 2008 – 3,018 mld €,[20] 2009 – 3,600 mld €,[21] 2010 – 3,745 mld €,[22] 2011 – 3,994 mld €[23] ja aastal 2012 4,020 mld €.[13] Iga 3–4 aasta tagant korraldab ESA konverentsi, et kokku leppida järgmiste aastate eelarves. Viimane suurem konverents toimus 2008, mis seadis eelarvesihid aastani 2012. Eesti toetab Euroopa Kosmoseagentuuri igal aastal umbes 2,5 miljoni euroga.[24]

Liikmesriikidel on oma kosmoseprogrammid, mille eelarve võib olla suurem kui ESA-le antav raha. Näiteks Prantsuse kosmoseagentuuri CNES-i eelarve on kaks korda suurem kui Prantsusmaa osa ESA-s. ESA ja riiklikud agentuurid on ette võtnud ühiseid projekte, näiteks COROT. Lisaks ei ole ESA ainus Euroopa kosmoseagentuur, on olemas ka Euroopa Liidu Satelliidikeskus.

Laienemine

[muuda | muuda lähteteksti]
██ ESA liikmesriigid
██ Euroopa koostööriigid (ECS)
██ allkirjastanud koostöölepingu
██ ESA partnerriigid
██ ESA liikmesriigid
██ ESA partnerriigid
██ Euroopa koostööriigid (ECS)
██ allkirjastanud koostöölepingu

ESA nõukogu pani 21.–22. märtsil 2001 kirja protseduuri, mida liituda tahtvad Euroopa riigid peavad jälgima.[25] Agentuuri täisliikmeks saamiseks tuleb läbida kolm etappi. Esiteks sõlmitakse Koostööleping ESA ja riigi vahel, millega ei kaasne suuri rahalisi kohustusi. Järgmise sammuna sõlmib riik ECS-i lepingu ja saab Euroopa Koostöö Riigi staatuse. ECS-i leping annab selle riigi firmadele õiguse osaleda ESA hangetes. Riik võib osaleda kõigis ESA programmides, v.a "Basic Technology Research Programme". Kuigi riik peab selles staadiumis ESA-d rohkem rahaliselt toetama, on kohustused väiksemad kui täisliikme omad. ECS-i lepingule järgneb tavaliselt PECS-i harta ("Plan For European Cooperating State"). See on viieaastane programm, mille eesmärgiks on stimuleerida liikmesriigi kosmosefirmasid. Perioodi lõpus võib riik sõlmida täisliikme lepingu, partnerriigi lepingu või uue PECS-i.[26] ESA liikmete arv võib järgmistel aastatel kasvada riikide arvelt, kes on selles tabelis:

Riik Koostööleping ECSi leping PECS harta(d) ESA konventsioon
 Türgi 15. juuli 2004[27]
 Ukraina 25. jaanuar 2008[28]
 Sloveenia 28. mai 2008[29] 22. jaanuar 2010[30] 30. november 2010[31]
 Läti 23. juuli 2009[32] 19. märts 2013[33] 30. jaanuar 2015[34]
 Küpros 27. august 2009[35]
 Slovakkia 28. aprill 2010[36] 16. veebruar 2015[37]
 Leedu 7. oktoober 2010[38] 10. oktoober 2014[39]
 Iisrael 30. jaanuar 2011[40][41]
 Malta 20. veebruar 2012[42]
 Bulgaaria 8. aprill 2015[43]

Märtsis 2012 üritas Poola saada ESA täisliikmeks.[44]

Võimalik koostöö tulevikus

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liit plaanib ESA muuta üheks oma agentuuriks aastaks 2014.[45] 9. aprillil 2009 avaldas Bulgaaria soovi algatada läbirääkimised koostöölepingu sõlmimiseks.[46]

Allüksuste asukohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Convention for the establishment of a European Space Agency" (PDF). ESA. 2003. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2009. Vaadatud 29. detsembril 2008. (inglise)
  2. ↑ "Funding". ESA. Vaadatud 4. juunil 2020.
  3. ↑ Careers at ESA:Frequently asked questions
  4. ↑ ESA budget 2016 by domain
  5. ↑ Johann-Dietrich Woerner is new ESA Director General
  6. ↑ ESA turns 30! A successful track record for Europe in space. European Space Agency, 21. mai 2005. (inglise)
  7. ↑ Russian rockets shipped for French Guiana launch. AFP, 7. november 2009. (inglise)
  8. ↑ Russia ships Soyuz carrier rockets to Kourou spaceport. RIA Novosti, 7. november 2009. (inglise)
  9. ↑ "About ESA – Romania accedes to ESA Convention". ESA. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2012. Vaadatud 14. jaanuaril 2012. (inglise)
  10. ↑ "ESA programmes with Czech participation" (PDF). Czech Space Office. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. mai 2013. Vaadatud 15. mail 2012. (inglise)
  11. ↑ esa.int – ESA budget for 2009 (inglise)
  12. ↑ esa.int – ESA budget for 2011 (inglise)
  13. ↑ 13,0 13,1 esa.int – ESA budget for 2012 (inglise)
  14. ↑ ESA Convention (PDF) (6th ed.). European Space Agency. September 2005. ISBN 92-9092-397-0. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. november 2010. Vaadatud 15. mail 2012. (inglise)
  15. ↑ Poncelet, Jean-Pol; Fonseca-Colomb, Anabela; Grilli, Guilio (november 2004). "Enlarging ESA? After the Accession of Luxembourg and Greece" (PDF). ESA Bulletin (120): 48–53. (inglise)
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 Leclerc, G.; Lessard, S. (november 1998). "Canada and ESA: 20 Years of Cooperation" (PDF). ESA Bulletin (96). ISBN 92-9092-533-7. (inglise)
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Dotto, Lydia (mai 2002). Canada and The European Space Agency: Three Decades of Cooperation (PDF). European Space Agency. (inglise)
  18. ↑ "Framework Agreement between the European Community and the European Space Agency". Consilium.europa.eu. Vaadatud 29. augustil 2011.[alaline kõdulink] (inglise)
  19. ↑ https://www.esa.int/About_Us/Corporate_news/Member_States_Cooperating_States
  20. ↑ ESA and the EU. European Space Agency, 9. oktoober 2008. (inglise)
  21. ↑ "ESA budget for 2009" (PDF). European Space Agency. Jaanuar 2009. (inglise)
  22. ↑ "ESA budget for 2010" (PDF). European Space Agency. Jaanuar 2010. (inglise)
  23. ↑ "ESA budget for 2011" (ppt). European Space Agency. Jaanuar 2011. (inglise)
  24. ↑ Euroopa Kosmoseagentuur tutvub Eestis e-riigi lahendustega, ERR (vaadatud 7.3.2016).
  25. ↑ Zufferey, Bernard (22. november 2006). "The Plan for European Co-operating States (PECS): Towards an enlarged ESA Partnership" (PDF). European Space Agency. (inglise)
  26. ↑ "PECS: General Overview". European Space Agency. (inglise)
  27. ↑ ESA signs Cooperation Agreement with Turkey. European Space Agency, 6. september 2004. (inglise)
  28. ↑ "A cooperation agreement between the Government of Ukraine and the European Space Agency was signed in Paris". Ukraina kosmoseagentuur. Vaadatud 25.01.2008. (inglise)
  29. ↑ Slovenian Government and ESA Sign Cooperation Agreement. Slovenian Government Communication Office, 28. mai 2008. Vaadatud 8.06.2008. (inglise)
  30. ↑ Slovenia becomes sixth ESA European Cooperating State. ESA, 25. jaanuar 2010. Vaadatud 25.01.2010. (inglise)
  31. ↑ European Space Agency selects and confirms ten Slovenian proposals. Ministry of Higher Education, Science and Technology of Slovenia, 3. detsember 2010. Vaadatud 6.12.2010. (inglise)>
  32. ↑ Līgums ar Kosmosa aģentūru liks tiekties pēc augstākiem rezultātiem. Diena.lv, 23. juuli 2009. Vaadatud 24.07.2009.
  33. ↑ Latvia becomes seventh ESA European Cooperating State. ESA, 19. märts 2013. Vaadatud 6.03.2015. (inglise)
  34. ↑ Signature of the PECS Charter between ESA and Latvia. ESA, 30 jaanuar 2015. Vaadatud 6.03.2015. (inglise)
  35. ↑ Cyprus signs space agreement. Famagusta Gazette Online, 28. august 2009. Vaadatud 30.08.2009. (inglise)
  36. ↑ Slovak Republic signs Cooperation Agreement. ESA, 4. mai 2010. (inglise)
  37. ↑ Slovakia becomes ninth ESA European Cooperating State. ESA, 17. veebruar 2015. Vaadatud 6.03.2015. (inglise)
  38. ↑ Danuta Pavilenene. Lithuania signs agreement with European Space Agency. The Baltic Course, 7. oktoober 2010. (inglise)
  39. ↑ Lithuania becomes eighth ESA European Cooperating State. ESA, 10. oktoober 2014. Vaadatud 6.03.2015. (inglise)
  40. ↑ Israel signs Cooperation Agreement. ESA, 31. jaanuar 2011. Vaadatud 1.02.2011. (inglise)
  41. ↑ Statement by Ambassador David Walzer. israel-un.org, 22. oktoober 2009. Vaadatud 13.09.2011. (inglise)
  42. ↑ Malta signs Cooperation Agreement. ESA, 23. veebruar 2012. (inglise)
  43. ↑ [1]. Euroopa Kosmoseagentuur, 9. aprill 2015. (inglise)
  44. ↑ "ESA Opens up to Ten EU Nations, Eyes Poland as Newest Member at Parabolic Arc". Parabolicarc.com. 21.11.2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.03.2012. Vaadatud 25.02.2012. (inglise)
  45. ↑ "ESA BR-268" (PDF). Vaadatud 29.08.2011. (inglise)
  46. ↑ Bulgaria Slated to Join European Space Community. Novinite, 9. aprill 2009. (inglise)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Üldist
Kasutusvaldkonnad
Mehitatud kosmoselend
Üldist
Ohud
Suurprojektid
Kosmoseaparaadid (loend)
Sihtmärgid
Õhkutõus
Kosmoseagentuurid
CNES • CNSA • CSA • ESA • ISRO • JAXA • NASA • RKA
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Euroopa_Kosmoseagentuur&oldid=6573736"