Raudmehed
Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg". Selles kontekstis on nende all mõeldud muinasajal Eesti vallutanud ristirüütleid.
Neid on mainitud eepose kahekümnendas loos (Valmistumine sõjaks. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas.). Kalevipoeg kogub väe Emajõe kaldale ning kolmandal päeval läheb vägi Taara mäelt taplusesse:
- Mässamine möllamaie
- Raudariides rüütlitega,
- Keda laevad kaugelt kannud,
- Vetelained viletsuseks
- Meie maale mängitanud........
- Kalevite kange poega
- Puistas, pillas raudamehi
- Lademesse lagedalle,
- Viskas vaenlast vankumaie,
- Pärast pakku põgenema.[1]
Järgnesid lahingud poolakate, tatarlaste, leedulaste ja Vene väega. Langes Sulevipoeg. Peale lahingute lõppu läks Kalevipoeg Koiva jõe äärde puhkama. Sinna saabusid läbirääkimistele raudmeeste saadikud, kes üritasid teda reetlikult selja tagant surmata:
- Kui nad mõõgad mõrtsukana
- Salanõude sünnitusel
- Tuppedesta tõmbasivad,
- Miska meesta mõrtsukana
- Tagantselja tahtsid tappa.[1]
Saadikud said oma palga, kuid siis saadeti raudmeeste poolt uus vahendaja:
- Teisel korral tuli targem
- Petiskeelil poisikene
- Kalevipoega kiusamaie,
- Keda rannast raudalased
- Saatnud kaupa sobitama.[1]
Kalevipoja vastus oli lühike:
- Võõra voliduse alla.
- Kalevite kanget kaela
- Saa ei kütke kinnitada,
- Orjaike ormandada.[1]