Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.[1] Parameetriks nimetatakse ka ülesannete sõnastamisel või lahendamisel kasutatavat abimuutujat.
Parameetri mõiste võttis geomeetria terminina 1740. aastal kasutusele Johann Heinrich Zedler. 1765. aastal lülitasid Denis Diderot ja Jean-Baptiste le Rond d’Alembert selle oma Entsüklopeediasse.
Matemaatikas on parameeter muutuja, mille kaudu avaldatakse sõltumatu ja sõltuva muutuja kokkukuuluvaid väärtusi. Näiteks geomeetrilise kujundi parameetriks on tema kuju või asendit iseloomustav arv. Näiteks ringjoone parameetrid on raadius ja keskpunkt.
Füüsikalisi protsesse kirjeldatakse võrranditega, mis seovad neis protsessides muutuvaid suurusi. Parameetrid sisalduvad harilikult võrrandite kordajates. Nad võivad olla ajast ja süsteemi koordinaatidest sõltuvalt muutuvad või jäävad. Eristatakse koond- ja hajuparameetreid. Mehaaniliste süsteemide puhul on parameetrid näiteks mass, hõõrdetegur, inertsimoment ja pingus. Elektriliste süsteemide kõige iseloomulikumad parameetrid on voolutugevus, pinge, takistus, induktiivsus ja mahtuvus.
Informatsiooniteoorias kasutatakse mõistet signaali parameeter. Kui edastatavat signaali on võimalik kujutada skalaarse või vektoriaalse funktsiooniga, võib selle funktsiooni iga numbrilist väärtust käsitleda parameetrina.
Statistikas tähistavad parameetrite väärtused tõenäolise jaotuse omaduste tunnuseid.
Tehnikas nimetatakse parameetriks masinat või seadet iseloomustavat suurust ehk tunnussuurust.
Muusikas võeti parameetri mõiste kasutusele 1950. aastatel seoses seriaalse meetodi rakendamisega, et määratleda muusikalise objekti, nähtuse, seisundi või protsessi suurusi, mille väärtusi on võimalik hinnata.