Kontrabass
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) |
 | Artiklis puuduvad viited. (November 2023) |
 | |
| Liigitus | Keelpillid/kordofonid |
|---|---|
| Diapasoon | |
 | |
| Sugulaspillid | |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kontrabass |
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda. Selles perekonnas on temast madalama kõlaga ainult octobass.
Kontrabassi kasutatakse tänapäevases sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka džässis, 1950. aastate bluusis ja rock'n'roll'is, bluegrass'is ja tangos.
Kontrabass valmistatakse mitut liiki puidust: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust.
Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Džässmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod, mida mängitakse poognaga. Teistes stiilides, kus kontrabass on kasutusel, teda valdavalt näpitakse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija – tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Pilli päritolu on ikka veel arutluse all ja väide, nagu pärineks kontrabass otseselt viola da gamba perekonnast, pole veel täielikult tõestatud. Üldiselt peetakse kontrabassi tänapäeval ainukeseks viola da gamba järglaseks[viide?].
Enne 20. sajandit oli paljudel kontrabassidel ainult kolm keelt, samas kui viola da gamba perekonna pillidel oli enamasti viis või kuus keelt ja viiuliperekonna pillidel neli. Kontrabassi proportsioonid erinevad viiuli ja tšello omadest, näiteks on kontrabass sügavam (kaugus kõlakasti pealmise ja alumise laua vahel on märksa suurem kui viiulil). Lisaks, kui viiuli õlad on pungis ja kumerad, siis kontrabassil on need kumerused justkui ära lõigatud ja kõlakast kumerdub laugemalt, nagu viola da gamba laadsetel pillidel. Selline kõlakasti kuju kergendab mängimist moodsa tehnikaga. Ajalooliselt sarnanesid kontrabassid selles osas siiski rohkem viiuliga. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele.
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillide kujundusest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Laias laastus on kontrabassi välisele kujundamisele kaks lähenemist: viiuli kuju ja viola da gamba kuju. Kolmas, vähem tuntud kuju on busetto. Väga harva on kontrabass kitarri- või pirnikujuline. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiuli omadega: roop, f-avad, keelehoidik, tigu ja kõlapulk.
Kindlaksmääratud standardite puudumine tähendab seda, et eri kujundusega kontrabassid võivad üksteisest kõla ja väljanägemise poolest väga erineda.
Kontrabassi sõrmlaual ei ole krihve, nagu viiulilgi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- kontrabassist
- Hans Reedi – Eesti pillimeister