Tango

See artikkel räägib tantsust; 1970. aasta telefilmi kohta vaata artiklit Tango (film 1970), Ruja laulu kohta Tango (Ruja).

Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina (mõnedel andmetel Uruguay) päritolu tants.

Selle nimetus tähendab aafriklaste keeles 'kohtumise koht' või 'omapärane koht'. Teine variant: mõiste pärineb ladina sõnast tango, mis tähendab 'puutun'. Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna-Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe).

Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulusid viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentinalast Ástor Piazzollat.

Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tango'ks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja pidustusi.

Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants; legendi järgi kujutab see prostituudi ja sutenööri suhet.

20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Sünnimaal Argentinas oli tango populaarsuse teine kõrgaeg Juan Peróni valitsemisajal.

Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentina tango paljude eri variatsioonidega, Soome tango, samuti võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse see võistlustantsus standardtantsude hulka.

Euroopas ja Põhja-Ameerikas seltskonna- ja võistlustantsuna tantsitava tango saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala tempoga umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui ka muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde.

Muusikapäeval 22. novembril 2007 avati Argentina pealinna Buenos Airese Puerto Madero rajoonis tango mälestussammas, mille autor on tuntud argentina skulptor Estela Trebino.

Tango
Tangotantsijad Buenos Aireses
Carlos Gardel (1933)

Carlos Gardel (1933)

Tangopalasid

Välislingid