Joe Biden

Joe Biden
	Joe Biden (2021)
Ameerika Ühendriikide 46. president
Ametis
	Ametisse asumise aeg; 20. jaanuar 2021
Eelnev	Donald Trump
Ameerika Ühendriikide 47. asepresident
	Ametiaeg; 20. jaanuar 2009 – 20. jaanuar 2017
Eelnev	Dick Cheney
Järgnev	Mike Pence
Ameerika Ühendriikide senaator Delaware'ist
	Ametiaeg; 3. jaanuar 1973 – 15. jaanuar 2009
Eelnev	J. Caleb Boggs
Järgnev	Ted Kaufmann
Isikuandmed
Sünninimi	Joseph Robinette Biden jr.
Sünniaeg	20. november 1942 (81-aastane); Scranton, Pennsylvania, USA
Erakond	Demokraatlik Partei
Abikaasa	Neilia Hunter (a. 1966; suri 1972); Jill Jacobs (a. 1977)
Vanemad	Joseph Robinette Biden sen.; Catherine Eugenia Finnegan
Lapsed	Beau, Hunter, Naomi ja Ashley
Sugulased	Perekond Biden
Alma mater	Delaware'i Ülikool (BA); Syracuse'i Ülikool (JD)
Elukutse	poliitik, jurist
Tunnustus	Loend...
Autogramm

Joseph Robinette Biden (sündinud 20. novembril 1942 Scrantonis Pennsylvanias) on Ameerika Ühendriikide poliitik ning riigi 46. ja praegune president.

Ta kuulub Demokraatlikusse Parteisse ja oli aastatel 2009–2017 47. Ameerika Ühendriikide asepresident Barack Obama valitsuskabinetis ning 1973–2009 Delaware'i osariigi esindaja senatis.

Sündinud Scrantonis Pennsylvania osariigis ja kasvades üles New Castle'i maakonnas Delaware'is, õppis Biden Delaware'i Ülikoolis ja omandas seejärel 1968. aastal juristihariduse Syracuse'i Ülikoolis. 1970. aastal valiti ta New Castle'i maakonna kohaliku omavalitsusse ning 1972. aastal sai temast 29-aastane Ameerika Ühendriikide ajaloo järjestikus kuues kõige noorem senaator.

Biden oli pikka aega senati välissuhete komisjoni liige ning 2007. aastast selle esimees. 1991. aastal seisis ta vastu Lahesõjale, kuid toetas NATO laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist Jugoslaavia sõdadesse 1990. aastatel. 2002. aastal andis Biden kongressis poolthääles volitusele kasutada Iraagis sõjalist jõudu, ent vastandus president George W. Bushi 2007. aasta kavale suurendada riigis Ameerika Ühendriikide sõjalist kohalolu. Samuti juhtis ta aastatel 1987–1995 senati justiitskomiteed, tegeledes uimastipoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste temaatikaga.

Nii 1988. kui ka 2008. aastal kandideeris ta ebaõnnestunult Demokraatliku Partei presidendikandidaadi kohale.

Biden valiti senatisse kokku kuuel korral ning oli vanuselt neljas kõige vanem senaator, kui lahkus ametist, et asuda asepresidendiks 2008. aasta presidendivalimised võitnud Barack Obama valitsuskabinetis. 2012. aastal valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi.

Asepresidendina juhtis ta 2009. aasta suure majandussurutise mõjude vastu suunatud taristuinvesteeringuid, pidas läbirääkimisi kongressi vabariiklastest saadikutega ning tegeles finantspoliitikaga, kuid toetas ka Uue START lepingu sõlmimist Venemaaga ja aitas kujundada poliitikat Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist 2011. aastal. Pärast tulistamist Sandy Hooki algkoolis juhtis ta tulirelvade omamisõiguse ülevaatamise ja tulirelvavägivalla vähendamisega tegelevat töörühma. 2017. aasta jaanuaris andis Obama Bidenile Presidendi Vabadusmedali.

2019. aasta aprillis kuulutas Biden välja oma kandidatuuri 2020. aasta presidendivalimistel ning sai juunis Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks. ^[1] Augustis kuulutas ta oma asepresidendikandidaadiks California senaatori Kamala Harrise. ^[2] Novembris saavutatud valimisvõidu ^[3] järel astus Biden 2021. aasta 20. jaanuari pärastlõunal ametisse.

2016. aasta presidendivalimised

Pikemalt artiklis 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised

2015. aastal spekuleeriti mitu kuud, et Biden võib pürgida Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks 2016. aasta valimistel. Tema poja Beau Bideni surma 30. mail 2015 pidasid mõned analüütikud peamiseks takistuseks kandideerimisele, kuid selle vastu rääkis Beau surmaeelne soov, et isa ikkagi kandideeriks. 21. oktoobril teatas Biden siiski, et ta ei kavatse kandideerida ja põhjendas seda muuseas ka sellega, et ei ole taastunud veel poja surmast.