Richard Nixon

Richard Nixon
37. Ameerika Ühendriikide president
	Ametiaeg; 20. jaanuar 1969 – 9. august 1974
Eelnev	Lyndon Johnson
Järgnev	Gerald Ford
36. Ameerika Ühendriikide asepresident
	Ametiaeg; 20. jaanuar 1953 – 20. jaanuar 1961
Eelnev	Alben W. Barkley
Järgnev	Lyndon B. Johnson
Ameerika Ühendriikide Senati liige Californiast
	Ametiaeg; 1. detsember 1950 – 1. jaanuar 1953
Eelnev	Sheridan Downey
Järgnev	Thomas Kuchel
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Californiast
	Ametiaeg; 3. jaanuar 1947 – 30. november 1950
Eelnev	Jerry Voorhis
Järgnev	Patrick J. Hillings
Isikuandmed
Sünniaeg	9. jaanuar 1913; Yorba Linda, California
Surmaaeg	22. aprill 1994 (81-aastaselt); New York, New Yorgi osariik
Erakond	Vabariiklik Partei
Autogramm

Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 Yorba Linda, California – 22. aprill 1994 New York) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 1969–1974. Aastail 1953–1961 oli ta asepresident.

Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas.

1946. aastal valiti ta USA Kongressi esindajatekotta, kus ta teenis kuni 1950. aastani, kui ta kandideeris California senaatoriks ja osutus valituks. Senatis teenis ta kuni 1953. aastani, kui temast sai Dwight Eisenhoweri asepresident.

Esimest korda kandideeris ta presidendiks 1960. aastal, kaotas aga noorele ja karismaatilisele John F. Kennedyle. Nixon kaotas palju mustanahaliste hääli, kuna ta ei võtnud midagi ette, kui Martin Luther King Georgias kodanikuallumatuse eest vahistati. Kennedy seevastu korraldas Kingi vabastamise.

1962. aastal kandideeris Nixon California kuberneriks, kuid sai 5% vähem hääli kui juba ametis olev Pat Brown.

Tema asepresident olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford.

Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president on ametist tagasi astunud.

Tegevus presidendina (1969–1974)

Nixon sai USA presidendiks pärast Lyndon B. Johnsonit. Johnsoni ajal oli eskaleerunud Vietnami sõja küsimus. Johnson oli suurendanud kordades USA vägede kohalolu Vietnamis ning langetanud sellega oma populaarsust. Hipid aga olid alustanud kõikjal Ameerika Ühendriikides ulatuslikkude protestiaktsioonidega, nõudes USA tagasitõmbumist Vietnami sõjast.

Vietnami sõja küsimus oli seega üks esimesi ja peamisi teemasid, millega Richard Nixon otsustas tegeleda. Ta alustas USA vägede hulga vähendamist Vietnamis ning aastal 1973 kutsus ta kõik USA väed Vietnamist tagasi. Vägesid välja tuues korraldas ta aga salajasi pommitamisi Kambodžas ja Laoses, et siiski aidata Lõuna-Vietnami demokraatlikel vägedel võita. Hiljem, kui see avalikuks tuli, langetas see oluliselt Nixoni populaarsust.

Peale selle alustas Nixon ka külmas sõjas nn pingelõdvendusega (detente). Ta soovis vähendada pingeid USA ja NSV Liidu vahel, et tulevikus saaksid need kaks üliriiki omavahel rahumeelselt koos eksisteerida. Nixon oli veendunud, et USA ei ole võimeline külma sõda võitma, ning uskus, et kui peaks puhkema kolmas maailmasõda, võiks USA ka selles kaotajaks jääda. Seetõttu otsustas ta muuta USA poliitika n-ö realistlikumaks ning parandada diplomaatilisi suhteid kommunistlike riikidega.

Aastal 1972 käis Nixon diplomaatilisel välisvisiidil Hiinas. Nixoni Hiina-külastust peetakse tema üheks suurimaks välispoliitiliseks võiduks. Sellel kohtumisel sõlmisid USA ja Hiina omavahel diplomaatilised suhted, mis panid aluse USA majanduslikule edule 1980. aastatel ning millel on USA majandusele oluline mõju tänapäevalgi. Samal aastal kohtus ta ka NSV Liidu juhi Leonid Brežneviga. Nixoni eestvedamisel sõlmiti ka mitu lepet, mille eesmärk oli USA ja NSV Liidu vaheliste pingete leevendamine ning USA ja NSV Liidu vahelise võidurelvastumise lõpetamine.

Nixon oli peale oma esimest valitsusaega erakordselt populaarne ning võitis 1972. aastal ülekaalukalt presidendivalimised ka teiseks ametiajaks, lisaks peeti 1972. aasta demokraatide kandidaati, Lõuna-Dakota senaator George McGovernit, liiga liberaalseks. Pärast seda aga hakkas Nixoni populaarsus kiirelt langema. 1973. aastal hakkasid USA-s naftahinnad tõusma ning paljud süüdistasid selles Nixonit. Tõelise hoobi Nixonile andis aga 1973. aastal puhkenud Watergate'i skandaal. Avastati, et Nixon on kasutanud poliitikas väga palju ebaausaid võtteid: kuulanud salaja pealt poliitiliste oponentide kontoreid, maksnud altkäemaksu, üritanud oma tegevust varjata jne. Watergate'i skandaal tõi kaasa Nixoni tagasiastumise 1974. aastal.

Vaata ka

Eelnev Lyndon Johnson	Ameerika Ühendriikide president 1969–1974	Järgnev Gerald Ford

Välislingid