Atīša
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) |
Atīša ehk Atiša (sanskriti Atīśa, Atiśa, ka Shrijnana ja Chandragarbha; 982–1054 (või 980–1052)) oli Pāla keisririigist Indias pärinev budistlik õpetaja, kes oli koos Konchog Gyalpo ja Marpaga üks nooremate budistlike koolkondade (Sarma) rajajaid Tiibeti budismis pärast budismi allasurumist kuningas Langdarma (Glang Darma) valitsusajal.
Atīša sündis Bengalis, Vikrampuri maakonnas. Atīša vanemad olid kšatrijate kastist (sanskriti kshetri) ja elasid Vadžrajogini küla lähedal. Seal seisab tänini 11. sajandil rajatud tempel, mis on pühendatud nii daakinitele kui ka Dhakeshwarile.
Tiibetisse saabus ta 1042. aastal. Atīša on Tiibeti budismis teine silmapaistev tegelane pärast Padmasambhavat.
Atīša budismi aluseks oli prajnaparamitã filosoofia ("Teisele kaldale viiv õpetus ehk tarkus"). Atīša oli ühtlasi aktiivne tantrismi pooldaja, kes poulariseeris Tiibetis Kalatšakra tantra kultuse. Ta asus reformima Tiibeti senist arusaama budismist, sest Atīša saabumise ajaks oli Tiibetis ainus valitsev traditsioon Nyingma koolkond, mis pööras enam tähelepanu vadžrajaana tudeerimisele ja ei hoolinud eriti rahvabudismist.
Atīša tõmbas enda reformidega kaasa rahvamassid, lihtsustades Buddha sõnumit vastukaaluks nyingmale, kes liigselt keskendus tantratele ja metafüüsikale, mis jäi tavatiibetlase jaoks kaugeks. Atīša ja tema õpilaste poolt rajatud Kadampa ehk Kadami koolkond on eriti askeetlik mungaelu reeglite Vinaya suhtes, keelates munkadele abielu ja nõudes ranget tsölibaati vastandina Nyingma koolkonnale, kus abielu on munkadele osaliselt lubatud (sõltuvalt ajast ja tegevusest). Samuti suhtub kadampa väga eitavalt joovastavate jookide ja ainete pruukimisse, vastukaaluks nyingmale, kus õllejoomismeisterlikkuse ja oskusega suhelda naistega läks budismi ajalukku koolkonna rajaja Padmasambhava ise.
Atīša loodud koolkond ei lubanud munkadel ka raha kasutada. See Atīša puritaanlus ei pidanud Tiibetis kuigi kaua vastu. Nyingmale ja Kadampale vastukaaluks tekkisid kaks uut koolkonda: Sakja ja Kagyu. Mõnesaja aasta pärast lisandus neile Gelukpa koolkond. Selle rajas 14. sajandil Tsongkhapa, kes vaimustus Atīša puritaanlikust suhtumisest, õppemeetoditest ja käsitlusest, asetades rõhu filosoofiale ja loogikale.