Gorno-Altaisk

Gorno-Altaisk
Горно-Алтайск (ven.)
Улалу (suvialt.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	64,508 ristitud
Pind	95,5 km²
Pämez'	Ol'ga Safronova; (tal'vku 2022—)
Telefonkod	+7−38 822-xx-xxx
Avtokod	04
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Gorno-Altaisk (ven.: Го́рно-Алта́йск, suvialt.: Улалу) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Ulal-žilo (ven.: село Улала) — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Nimitihe Ulalušk-jogen mödhe (ven.: Улалушка 19 km pitte, suvialt.: Улула), se lankteb Maim-jogehe (ven.: Майма 60 km pitte) žilon territorijal, mitte om Katunin oiktaks ližajogeks.

Vl 1928 žilo sai lidnan statusad. Vll 1932−1948 lidnan nimi oli Oirot-Tur (ven.: Ойрот-Тура), sid' nügüdläine.

Gorno-Altaiskan ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).

Geografijan andmused

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altajan mägiden katl'uses, 270..305 m ü.m.t. korktusil, Katun'-jogen oiktal randpolel (suvialt.: Кадын, Obin joginišk).

Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas päivesen i sezonan aigan. Voden keskmäine lämuz om +2,8 C°, kezakun-elokun +16,4..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −11,4..−13,7 C°. Ekstremumad oma −48,6 C° i +40,3 C°. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (78..109 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (22..29 mm kus).

Tobmuz

Gorno-Altaisk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Jurii Nečaev (sügüz'ku 2017 — tal'vku 2022).

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 045 eläjad, vl 1959 — 27 534 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 933 ristitud, vn 2021 — 65 342 ristitud. Kaik 63 295 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 65 363 eläjad vl 2022.

Rahvahad (2010): venälaižed — 70,0 %, altajalaižed — 23,0 %, kazahlaižed — 2,3 %, toižed rahvahad — 4,6 %.

Kaik ühesa pühäpertid om saudud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan ph. Makarijan puine päjumalanpert', koume jumalanpertid i kaks' časounäd^[1], vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese, buddizman pühäpert'.

Üks'jäine üläopendusen aluzkund radab lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet^[2]. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad oma avaitud: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.

Transport

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.

Tatanmaine ühtennimine lendimport^[3] (ГОР / RGK) sijadase kudes kilometras päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.

Galerei

Lidnan keskuzpalan nägu vl 2021
Memorial pölištunuzile sodamehile (2015)
Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2021 nägu
Buddizman pühäpert', vn 2021 nägu
Venäman Keskuzbankan Altajan Tazovaldkundan Rahvahaline bank vl 2021
Gorno-Altaiskan valdkundaližen universitetan agrobiostancii (2016)
Altajan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr (2006)
Altajan Tazovaldkundan Rahvahaline muzei (2021)
Lidnan kul'turkeskuz (2021)
Gorno-Altaisk-lendimportan A-terminal vl 2021

Tetabad sündnuded

Viktor Horoševskii (1940−2012) — oli nevondkundaline i Venäman matematikantedomez'.
Ida Kalinina (1926−2015) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman plod- da marjkazmusiden selekcioner, enččen MTNA:n akademik.
Vitalii Slastönin (1930−2010) — oli pedagogikan tedomez'.

Homaičendad

↑ Gorno-Altaiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Gorno-Altaiskan valdkundaližen universitetan sait (gasu.ru). (ven.) (angl.)
↑ Reisiden aigplan. — Gorno-Altaisk-lendimportan oficialine sait (ga-airport.ru). (ven.)

Irdkosketused

Municipaližen «Gorno-Altaisk-lidn»-ühtnikan oficialine portal (gornoaltaysk.ru). (ven.)

Gorno-Altaisk Vikiaitas

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Gorno-Altaiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Gorno-Altaiskan valdkundaližen universitetan sait (gasu.ru). (ven.) (angl.)

[3] Reisiden aigplan. — Gorno-Altaisk-lendimportan oficialine sait (ga-airport.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]