Mine sisu juurde

Abakan

Vikipedii-späi
Abakan
Абакан (ven.)
Ағбан (hak.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 185,804 ristitud
Pind 112,38 km²
Abakan Абакан (ven.) Ағбан (hak.)
Pämez' Aleksei Lömin
(tal'vku 2019—)
Telefonkod +7−3902-xxx-xxx
Avtokod 19
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Lidnan kart (2021)

Abakan (hak.: Ағбан, ven.: Абака́н) om lidn Venälaižes Federacijas, Sibirin suves. Se om Hakasijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Ende gunnoiden lidnuz oli olmas Samohval-mägenno. Sid' kalaidajad nimitihe ülüt Ah Tigei «vauged mägenpa» jurtiden äjüden tagut. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Abakanan lidnuz (ven.: Абаканский острог). 1780-nziš vozišpäi nimitihe küläd Ust'-Abakanskoje:ks.

Vl 1925 saudihe raudted Minusinskhasai i avaitihe Abakan-raudtestancijad. Panihe Hakasijan avtonomijan alust vn 1925 tal'vkus, siš aigaspäi eländpunkt kändihe Hakasijan administrativižeks keskuseks. Eländfartalad sünduiba žilon raudtestancijanno i külän keskes. Vl 1931 kaikile niile anttihe lidnan statusad da udesnimitihe nügüdläižikš. Vll 1934−1991 Abakan oli Hakasijan avtonomižen agjan keskuseks, kudamb oli Krasnojarskan randan palaks.

Abakanan ižandusen päsarakod oma jüžmak transportine mašinoidensauvomine, sauvondmaterialiden tegimed, sömtegimišt (oludentegim i lihan edheotandad), mugažo kengiden fabrik radab.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Abakan seižub ühtennimižen jogen lanktendan sijas Jeniseiha (hura ližajogi), Hakasiž-Minusinskan katl'usen keskuses, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jenisein son' ümbärdab Samohval-mäged lidnas. Matkad Moskvhasai om 3390 km päivlaskmha orhal. Ezilidnad oma Černogorsk (lodeheze) i Minusinsk (päivnouzmha, Jeniseinjogen vastrandal). Lähembaižed järedad lidnad oma Meždurečensk, Krasnojarsk, Ačinsk, Novokuzneck, Kizil.

Klimat om terav kontinentaline kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +1,4 C°, kezakun-elokun +16,8..+19,9 C°, tal'vkun-uhokun −15,6..−18,4 C°. Ekstremumad oma −42 C° (tal'vku) i +36 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +1 C°). Paneb sadegid 311 mm vodes, enamba kezakus-elokus (58..68 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (4..10 mm kus).

Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' oli Nikolai Bulakin (semendku 1995 — reduku 2019), eli vll 1952−2019.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 165 214 ristitud, vn 2021 — 184 769 ristitud. Kaik 181 709 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 186 797 eläjad vl 2020.

Ortodoksižen hristanuskondan 13 pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert', ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', ühesa jumalanpertid, časoun', valataipühäpert'. Lidnan ezmäine katoline pühäpert' om avaitud vl 2013. Islaman «Al-Kuddus»-pühäpert' om sauvomas vspäi 2011. Om registriruidud buddizman i protestantizman (lüteranižuz, baptizm, vižkümnenden päivän) kundoid lidnas.

Hakasijan valdkundaline universitet[2] (vspäi 1994, alusenpanend 1939 kut pedinstitut) om lidnan üläopendusen päaluzkundaks. Kaik üks'toštkümne fakul'tetad i nell' institutad mülüdas sihe, niiden ližaks koume kolledžad: maižandusen, medicine i muzikkolledž. Hakasijan tehnine institut — Sibirin federaližen universitetan (Krasnojarsk) filial om lidnan toine üläopendusen aluzkund.

Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Abakan-lendimport Tihonov-jenaralan nimed[3] (АБН / ABA / UNAA, 318 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase lidnan röunanno pohjoižhe keskusespäi. Tehtas reisid Venäman Sibirin järedoihe lidnoihe, Moskvha, Azijan lähižihe maihe.

  1. Abakanan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Hakasijan valdkundaližen universitetan sait (khsu.ru). (ven.)
  3. Abakan-lendimportan sait (abakan.aero). (ven.) (angl.)



Hakasijan Tazovaldkundan lidnad
Abakan | Abaz | Černogorsk | Sajanogorsk | Sorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež