Mine sisu juurde

Džois Džeims

Vajehta tarkendused
Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Džois Džeims
angl.: James Augustine Aloysius Joyce
Džeims Džois vl 1915
Džeims Džois vl 1915
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: James Augustine Aloysius Joyce[1]

radmižen toižend:

runokirjutai, romaanikirjanik, opendai, autor, kirjutai, lehtezmez', kirjanduskriitik, proosakirjanik

sündundan dat:

2. uhoku 1882(1882-02-02)[2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][1][15]

sündundan sijaduz:

Rathgar[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][16]

valdkund:

 Irlandii[17][18][3][19]

kolendan dat:

13. viluku 1941(1941-01-13)[16][4][5][6][8][20][10][11][12][21][2][14][15] (58 vot)

kolendan sijaduz:

Cürih, Šveicarii[16][22][23][2]

tat:

John Stanislaus Joyce[d]

avtograf:

sait:

jamesjoyce.ie

 Džois Džeims VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džeims Ogastin Aloišes Džois (angl.: James Augustine Aloysius Joyce; sünd. 2. uhoku 1882, Dublin, Irlandii — kol. 13. viluku 1941, Cürih, Šveicarii) oli irlandijalaine kirjutai da runokirjutai, 20. voz'sadan modernizman edestai, lehtezmez'. Kirjuti anglijan kelel tobjimalaz, mugažo francijan, italijan i latinan kelil.

Sädused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Džois kirjuti 15 sanutesen «Dublinalaižed»-kogodust (1914, angl.: Dubliners), i tetabid romanid:

  • «Uliss» (1914−1921, angl.: Ulysses), äistilistine roman, modernizman kvintessencii.
  • «Pirdajan portret hänen norudes» (1907−1914, angl. A Portrait of the Artist as a Young Man), avtobiografine roman
  • «Muštmižed Finneganan polhe» (1923−1939, angl. Finnegans Wake), eksperimentaline sanoidensädai, mifilogine i komine roman
  • «Stiven-vägimez'» (1905, angl. Stephen Hero), jänu kesken roman, om publikoitud avtoran surman jäl'ghe, käzikirjutesen pala oli likvidiruidud hänel. Necen romanan paradused oliba ottud ezitegeseks «Pirdajan portret hänen norudes»-romanan täht

Vspäi 2012 kirjutajan radod oma maksutomaks kundaližeks varaks. Džeims Džoisan kumardelijad oigetas Blumsdei:d (irl.: Lá Bloom, angl.: Bloomsday) mail'madme jogo vodel 16. kezakud, tehtas «Uliss»-romanan lugemižid, Dublinas kävudas romanan Leopol'd Blum-pähengen maršrutadme.

Biografii

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Džeims Džois oli sündnu Dublinan suvižhe Ratgar-rajonha, Džon Stanislas Džois-tatan i Meri Džein Marri-maman äjiden lapsiden keskes. Kirjutajan laps'aig mäni gollüdes, mi om ozutadud hänen sädusiš. Openui Dublinan Bel'veder-kolledžas vll 1893−1897, sid' Dublinan universitetas (Universitetan kolledž, 1898−1902). Vl 1902 sirdi elämhä Parižas, vl 1904 — Triest-lidnas (Italii). Vl 1904 tegi tundmust Dublinan adivpertin Nora Barnakl-honusenkaičijanke i eli hänenke kaiken elon (oliba naižiš vspäi 1931), vl 1907 sündutihe Lüčija Džois-tütärt, tuleban aigan kirjutai da kargaidai. Matkazihe Evropadme elon hätkte.

Homaičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  1. ↑ 1,0 1,1 WikiTree — 2005. — ed. size: 23699588
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  3. ↑ 3,0 3,1 Atherton J. S. Encyclopædia Britannica
  4. ↑ 4,0 4,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  5. ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. ↑ 6,0 6,1 Internet Broadway Database — 2000.
  7. ↑ International Music Score Library Project — 2006.
  8. ↑ 8,0 8,1 ISFDB — 1995.
  9. ↑ Brockhaus Enzyklopädie
  10. ↑ 10,0 10,1 Vegetti Catalog of Fantastic Literature
  11. ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  12. ↑ 12,0 12,1 Historische Lexikon der Schweiz, Dictionnaire historique de la Suisse, Dizionario storico della Svizzera — Bern: 1998.
  13. ↑ NNDB — 2002.
  14. ↑ 14,0 14,1 The Fine Art Archive
  15. ↑ 15,0 15,1 Munzinger Personen
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 Джойс Джеймс // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  17. ↑ http://www.nytimes.com/2011/05/01/travel/01trieste-italy.html?_r=1&pagewanted=all
  18. ↑ https://www.nytimes.com/books/00/01/09/specials/joyce.html
  19. ↑ Dictionary of Irish Biography — RIA.
  20. ↑ Brockhaus Enzyklopädie
  21. ↑ Babelio — 2007.
  22. ↑ Flann O'Brien, James Joyce, and The Dalkey Archive // New Hibernia Review — University of St. Thomas, Philosophy Documentation Center. — ISSN 1092-3977; 1534-5815
  23. ↑ http://muse.jhu.edu/books/9780472025930?auth=0

Irdkosketused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Džois_Džeims&oldid=139927"