James Joyce
James Joyce | |
---|---|
![]() | |
Sünniaeg |
James Augustine Aloysius Joyce 2. veebruar 1882 |
Surmaaeg |
13. jaanuar 1941 (58-aastaselt) Zürich |
Amet | luuletaja, romaanikirjanik, autor, kirjanik |
Stiil | luule |
Koduleht | https://jamesjoyce.ie |
Autogramm | |
![]() | |

James Joyce (täisnimi James Augustine Aloysius Joyce; 2. veebruar 1882 Dublin – 13. jaanuar 1941 Zürich) oli ingliskeelne iiri kirjanik.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]James Joyce sündis Dublini eeslinnas Rathgaris vaesunud haritlasperekonnas. Ta oli kümnelapselise pere vanim laps. Tema noorus langes kokku iiri rahvusliku liikumise tõusuga.
Hariduse sai ta mitmes jesuiitide koolis. Kuueaastaselt pandi ta jesuiidi kooli ja aastatel 1898–1902 õppis ta Dublini University College'is keeli ja filosoofiat. Katoliiklik dogma muutus talle peagi vastumeelseks ning ta ütles kirikust lahti. Hiljem pihtis Joyce poolautobiograafilise kangelase Stephen Dedaluse kaudu romaanis "Kunstniku noorpõlveportree", et otsustas varakult tõde otsida vabaduse altari ees, eemal dogmadest ja fanaatilisest mõtteviisist.
Pärast ülikooli lõpetamist lahkus James Joyce Iirimaalt ja suundus arstiteadust õppima Pariisi, kus ta vireles ühe aasta (1902), kirjutades peamiselt luulet. 1903. aasta aprillis, pärast teadet ema raskest haigestumisest, naasis ta Iirimaale. Ema suri 1903. aasta augustis.
Dublinis tutvus Joyce Nora Bernacle'iga, kellega koos lahkus ta 1904. aasta oktoobris uuesti kodumaalt. Noraga elas ta Zürichis, Triestes ja mujal Euroopas. Kooselust (abielu registreeriti alles 27 aastat hiljem) sündis poeg Giorgio (1905) ja tütar Lucia (1907).
Triestes elades teenis Joyce elatist inglise keele tundide andmisega. Triestes kirjutas Joyce suurema osa oma esimesest olulisest proosateosest, novellikogust "Dublinlased" (1914).
Esimese maailmasõja eest läks Joyce Zürichisse. Sõja ajal ja vahetult pärast seda ilmusid romaan "Kunstniku noorpõlveportree" (1916) ja näidend "Pagulased" (1919). 1922. aastal kirjaniku 40. sünnipäeval ilmus suurromaan "Ulysses".
James Joyce kannatas silmahaiguse all, mis lõppes tema pimedaksjäämisega. Joyce'i tütar kannatas vaimuhaiguse all.
1939 ilmus kirjaniku viimane romaan "Finnegans Wake". Joyce'i elupäevad lõppesid Zürichis, kus ta otsis varju ka teise maailmasõja eest.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]
James Joyce rakendas oma romaanides teadvuse voolu tehnikat.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kammermuusika" (1907; luulekogu)
- "Dublinlased" ("Dubliners", 1914, novellikogu; eesti keeles 1969, 2003; tõlkija Jaak Rähesoo)
- "Pagulased" ("Exiles", 1915; eesti keeles 2003; tõlkija Jaak Rähesoo)
- "Kunstniku noorpõlveportree" ("A Portrait of the Artist as a Young Man", 1916, autobiograafiline romaan; eesti keeles 2003; tõlkija Jaak Rähesoo)
- "Ulysses" (1922; eesti keeles on Märt Väljataga tõlkes ilmunud peatükid 1–3 ajakirjas Vikerkaar 1991/2, 1992/9 ja 1993/5 ning Kullo Vende tõlkes peatükid 4–9 ajakirjas Akadeemia 2016–2021; 2024. aastal tervikuna Paul-Eerik Rummo tõlkes).
- "Finnegans Wake" (1939, romaan)
Muud
[muuda | muuda lähteteksti]James Joyce'i oli kujutatud Iiri kümnenaelasel rahatähel.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: James Joyce |