Vikahtkaar
Vikahtkaar vai vikatkaar vai vikakaar om värmiline kaar taivan, miä tekküs tuust, et päiv paistus õhon olõvidõ viitsilko (nt. vihmatsilko) pääle. Tuu kaari päälmäne viir om verrev ja sisemäne lilla.
Vikahtkaari värmiq lääväq ütsütes sujuvalt üle, näide vaihõl olõ-iq kimmit piire. Inemiseq tegeväq sõski vaiht säitsmel vikahtkaari värmil: verrev, pihlõnõ, kõllanõ, rohilinõ, sinine, tummõsinine ja lilla.
Mõistatuisi vikahtkaari kotsilõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Tõõsõl maal pandas hobõst ette, luuk paistus siiäq maalõ? (Vikõrkaar. Rõugõ kihlkund, 1937.)
- Võõral maal pandas hobõst ette, luuk näüs siiäq maalõ? (Vikakaar. Urvastõ kihlkund, 1888.)
- Viidipuu, vaadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? (Vikerkaar. Setomaa, 1888.)
- Luuk üle ilma? (Vikerkaar. Põlva kihlkund, 1966.)[1]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 131, 138, 139.
