Rikkus

Piibel

Kus su aare on, seal on ka su süda.
- Matteuse evangeelium 6:21

Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki! Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.
- Luuka evangeelium 18:24-25

Proosa

Sellest on vähe abi, kui saatus meid rikkaks teeb: meie soovid teevad meid jälle vaeseks tagasi.
- Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 27

Riik peaks püüdma edendada kõigi jõukust, kuid edendab ainult üksikute inimeste rikkust.
- Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, LR 2005, nr 13-14, lk 40

Ja lõpuks nõuab demokraatia, et toredust aetaks taga vaid vähesel määral või veel parem - üldse mitte. Sest pole tähtis, kas toretsemine tuleneb rikkusest või tekitab see ise möödapääsmatu vajaduse rikkuse järele, ikka rikub ta nii rikast kui vaest - esimest varanduse, teist himu kaudu. Luksusejahil müüakse isamaa maha lodevusele ja tühisusele; luksuseiha röövib riigilt viimase kui ühe kodaniku, tegemaks ühtedest teiste orjad ja kõikidest koos avaliku arvamuse orjad.
- Jean-Jacques Rousseau, "Ühiskondlikust lepingust", III raamat, IV ptk, tlk Mirjam Lepikult, 1998, lk 96-97

Kuigi ta polnud Epikurose või Sokratese mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra de La Rochefoucault'st, mis olid väärt, et Port-Royali härrad need ladina keelde oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas juhuslikult kogunud hulga palasid Senecast ja Cicerost, mis ta sõbrad ise olid tõlkinud ja igapäevaseks eluks kohandanud.

Põlgus rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.

"Paragrahv 1," ütles ta:

"Ollakse vapper, sest ei omata midagi.

Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust."

Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi, 1959, lk 469

Vaene ei pea rikka suuremeelsust kunagi vooruseks. (lk 8)
Inimesed, kes ajavad taga üha suuremat rikkust, andmata endale kunagi aega seda nautida, on nagu näljased, kes lakkamatult sööki vaaritavad, ent iialgi lauda ei istu. (lk 14)
Vaene head tegev inimene võib end mõnikord rikkana tunda, ihne kröösus mitte kunagi. (lk 39)
Sotsiaalküsimust ei oleks olemaski, kui rikkad oleksid aegade algusest peale olnud inimesearmastajad. (lk 45)
Õilsad inimesed peavad nii oma vaimset kui ka materiaalset rikkust nende hoolde usaldatud varaks. (lk 46)
Vaene ei taha, et teda vaeseks, rikas, et teda rikkaks peetakse. Esimene pelgab halvakspanu, teine ärakasutamist. (lk 49)
Iga rikas peaks igas vaeses nägema oma võlausaldajat, kuid mitte iga vaene igas rikkas oma võlgnikku. (lk 50)
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR nr 30/2007

[Thorin Tammiskilp pärast Viie Väe Lahingut surivoodil Bilbole:] "Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik."
- J. R. R. Tolkien, "Kääbik", 18. ptk "Kodutee", tlk Lia Rajandi, 1977, lk 339

Tean, kust pärineb legend juutide rikkusest. Juudid peavad ju kõige eest maksma. (lk 8)
Lammas, kellel oli kuldvillak, ei olnud rikas. (lk 10)
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977

Ja isegi kurbus oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli luksus.
- Clarice Lispector, "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. LR 35/2017, lk 46

Olen alati armastanud niisuguseid asju, nagu merekarbid või värvilised kivitükikesed — kõiki neid isevärki aardeid, mida lapsed üles korjavad. Erksavärviline linnusulg, kirju leht — mõnikord on mul tunne, et need asjad ongi elu tõelised aarded ja teevad rohkem rõõmu kui topaasid, smaragdid või Fabergé poolt valmistatud hinnalised karbikesed.
- Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 444

Rikkus peidab end, vaesus naudib oma nähtavalolekut. Ka vaimne. (lk 27)
Mõni arvab, et elu rikkustest suudab ta päästa vaid seda, mille saab koheselt ära nautida. (lk 47)
- Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980

Juba kolm ööpäeva olid naksitrallid istunud haraka varakambris ja mõlgutanud murelikke mõtteid. Nälg kippus kurjalt kallale. Rokfoori juustust oli alles jäänud vaid imepisike tükike ja seegi oli määratud muuseumi jaoks. Õnneks käis vähemalt kerge vihmasagar vahepeal varemetest üle, nii et Kingpoolel läks korda hõbepeekrisse pisut joogivett koguda.

"Meie jalgade ees lebab terve varandus," ütles Sammalhabe. "Me joome harilikku vettki uhkest vanaaegsest hõbepeekrist. Kuid mis meil sellest kõigest kasu on?"

"Ei midagi," ohkas Kingpool.

Eno Raud, "Naksitrallid", teine raamat, 1984, lk 148

Aprill oli Aglionby poiste jaoks kehv aeg: ilmad läksid soojaks ja teedele ilmusid kabrioletid, milles istusid poisid nii maotutes lühikestes pükstes, et neid julgenuks jalga panna ainult rikkad. (lk 15)
Perekond Lynchi lugu oli järgmine. Elas kord üks mees nimega Niall Lynch ja tal oli kolm poega. Üks neist armastas oma isa rohkem kui teised. Niall Lynch nägi hea välja, oli karismaatiline, rikas ja salapärane. Ühel päeval tiriti ta tumehallist BMW-st välja ja peksti veljevõtmega surnuks. See juhtus kolmapäeval. Neljapäeval leidis poeg Ronan isa surnukeha sissesõiduteelt. Reedel lõpetas pereema rääkimise ega lausunud enam kunagi ühtegi sõna.

Laupäeval said vennad Lynchid aru, et on isa surma järel saanud rikkaks ja jäänud kodutuks. Testament ei lubanud neil majas midagi puutuda — ei oma riideid ega mööblit. Ega vaikivat ema. Testament kohustas neid otsekohe Aglionby ühiselamusse kolima. Vanim vend Declan pidi kontrollima fonde ja oma vendade elusid, kuniks nood saavad kaheksateist täis.

Pühapäeval varastas Ronan oma lahkunud isa auto.

Esmaspäeval lõpetasid vennad Lynchid omavahel sõbrustamise. (lk 75)

Maggie Stiefvater, "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013

Minu meelest on väga oluline suhteliselt regulaarselt oma pereringis rahaasju arutada, et koos aru saada, missugune on see elustiil, mis just teile vajalik on. Ma ei taha väita, et jõukus teeb õnnelikuks, ma tahan väita, et on oluline oma rahalist heaolu maksimeerida ja mõelda läbi, kui raha ma vajan, et oma eluga rahul olla.
- Leonore Riitsalu, intervjuu: Marju Himma, "Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid", ERR, 09.05.2019

Kui äärmuslikult väljenduda, siis keegi võib elada metsas ja toimetada naturaalmajanduse korras, tal ei ole üldse aktsiaid ega püüdlegi finantsvabaduse suunas. Samas ise peab ta enda elu mõnusaks. Teisalt võib olla keegi teine, kellel on hunnikutes aktsiaid, varasid ja sissetulekuid, aga vaatamata sellele pole see tema jaoks veel piisav, sest ikka on keegi teine, kellel on neid veelgi enam.
- Leonore Riitsalu, intervjuu: Sandra Saar, "Teadur: inimese jõukuse määrab varade asemel elustiil", ERR, 21.09.2022

Ei, aga Katrina on üks olümpiavõitja, meil on neli olümpiavõitjat. Ja nüüd on küsimus selles, et meil on praegu kuus maailmatasemel tippvehklejat. Kujutage ette, meil on praegu niimoodi, et kuus – kõik on Euroopa meistrid, kõik on maailmameistrid, neli tükki on olümpiavõitjad.
- Peeter Järvelaid, vehklemisliidu president, intervjuu: Tarmo Tiisler, "Vehklemisliidu president: Katrina on üks olümpiavõitja, aga meil on neid neli", ERR, 10.06.2024

Luule

Kahetsusta, kullad vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkus tunnistada

Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", XVI laul, (teekond maailma otsa).

Kuhu kadunud kuninglik tõu üllus?!
Kuhu kadunud kuninglik jõu küllus?!
Rasvub härgade õnnis sugu,
sureb surmata sõnnisugu.

Rudolf Rimmel, "Härjad" (1971), kogus "Ohvrikivi", 1972

Kivikilde ma korjasin lapsena,
ilusaid, säravaid kilde
ja klaasitükke ja portselani...
Suur oli mu aarete hind,
kallis mulle nagu õnn, nagu armastus.

Heljo Mänd, "Killud kõnelevad mulle", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 17

Vanasõnad

Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
Kel lauda ees, sel lauda taga.
Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
Kel raha, sel sõpru.
Kel suur tulek, sel suur minek.
Kes tööd teeb, on rikas ja nõid.
Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada.
Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
Kõht vaevab kehva enam kui rikast.
Kõik kosilased on rikkad.
Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed.
Ootamata võõras, varumata vara.
Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte.
Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
Rikas see, kes vähega läbi saab.
Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on.
Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad.
Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele.
Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
Rikkal on enem sõpru kui kehval.
Rikkal raha, vaesel lapsed.
Rikkal suur pea, vaesel suured jalad.
Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine!
Suur vara, suur mure.
Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu.
Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse).
Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929