Zeitz

Zeitz on linn Burgenlandkreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal. See asub Weiße Elsteri jõe ääres Saksi-Anhalti, Tüüringi ja Saksimaa liidumaade kolmnurgas. Linna pindala on 87,15 km². 31. detsembril 2017 elas seal 28 381 inimest.

Ajalugu

Zeitzi on esmakordselt dokumenteeritud Cici nime all Ravenna sinodil 967. aastal. Aastatel 965–982 oli see Zeitzi margi peamine kindlus. Zeitz oli piiskopi asupaik aastatel 968–1028, kuni see koliti Naumburgi. Alates 13. sajandi lõpust asusid piiskopid taas oma Zeitzi lossi. Herrmannsschacht (ehitatud 1889. aastal) on üks vanemaid tellisetehaseid maailmas. See vallutati Rootsi vägede poolt Kolmekümneaastase sõja ajal ja anti 1644. aastal Saksimaa kuurvürstiriigile. See oli aastatel 1657–1718 Saksi-Zeitzi keskus enne tagastamist kuurvürstkonnale (sai 1806. aastal Saksimaa kuningriigiks). 1815. aastal anti see Preisi kuningriigile ja sai kreisikeskuseks Merseburgi piirkonnas Saksimaa provintsis 1944. aastani, mil sellest sai Halle piirkonna osa. See oli aastatel 1901–1950 kreisivaba linn. USA väed okupeerisid selle 27. aprillil 1945 ja andsid Nõukogude vägedele üle 1. juulil 1945. See oli kreisikeskus Saksi-Anhalti liidumaa Halle piirkonnas aastatel 1945–1952 ja taas 1990–1994 ning Halle ringkonnas aastatel 1952–1990. See kaotas maakonnakeskuse staatuse ja sai Burgenlandkreisi osaks 1. juulil 1994.

Teise maailmasõja naftakampaania pommitamissihtmärk Brabagi tehas Zeitzist kirdes kasutas pruunsütt tehisnafta sünteesimiseks – sunnitöölisi pakkus lähedalasunud Buchenwaldi Wille alamlaager Rehmsdorfis ja Gleinas. 1960. aastate keskpaigas alustati töid Zeitz-Osti elamupiirkonnas ja 1980. aastate keskpaigas ehitati elamurajoonid nagu "Völkerfreundschaft".

18. augustil 1976 põletas protestantlik vaimulik Oskar Brüsewitz Rippichast end Michaeliskirche ees surnuks. See oli protest DDR süsteemi vastu. Linn oli tööstuskeskus, kuni Saksamaa taasühinemine tegi paljud Ida-Saksamaa ettevõtted konkurentsivõimetuks. Linnas on ikka veel suur suhkruvabrik.

Vaatamisväärsused

Zeitzi vaatamisväärsused asuvad peamiselt Romaani teel.

Schloss Moritzburg, barokkstiilis loss koos Naumburgi toomkirikuga. 10. sajandi krüptis on 17. sajandi tinakirstud, sealhulgas Saksimaa hertsogi Moritza oma.
Michaeliskirche (1154), algselt Rooma basiilika ja seal on Martin Lutheri 95 teesi 1517. aasta originaal.
Raekoda (1509, ümberehitatud 1909). Gooti ehitis, mis koos taastatud majade ja 3 turuplatsiga näitab Zeitzi keskaegset ilmet.
Herrmannsschacht, tehniline mälestusmärk endises tellisevabrikus.

Tuntud inimesi

Christian August von Sachsen-Zeitz (1666–1725), Grani peapiiskop
Albert Fahr von Zeitz, klaverimeister, kokku umbes 24 600 aastatel 1880–1953
Anna Magdalena Bach (1701–1760), helilooja Johann Sebastian Bachi teine naine
Clemens Denhardt (1852–1929), Aafrika-avastaja
Gustav Denhardt (1856–1917), Aafrika-avastaja
Kurt Floericke (1869–1934), loodusteadlane ja kirjanik
Ewald André Dupont (1891–1956), filmirežissöör ja stsenarist
Heinrich Troeger (1901–1975), advokaat, finantsekspert ja SPD poliitik
Ewald Riebschläger (1904–1993), vettehüppaja (Euroopa meister 1927 ja 1931)
Karl Walther (1905–1981), maalikunstnik
Gotthard Handrick (1908–1978), olümpiavõitja ja hävituspiloot
Fritz Gödicke (1919–2009), Saksa DV jalgpalli rahvusmeeskonna treener
Horst Wende (1919–1996), orkestridirigent, korraldaja ja akordionist
Heinz-Günther Lehmann (1923–2006), ujuja ja Euroopa meister, samuti olümpiasportlane
Manfred Kaiser (1929–), jalgpallur ja treener
Rudolf Drößler (1934–), kirjanik ja teadusajakirjanik
Bernd Bauchspiess (1939–), jalgpallur, olümpiasportlane 1964
Hans Zierold (1938–), ujuja, olümpiafinalist 1956 ja 1960
Klaus Trummer (1945–), kanuusõitja, olümpiasportlane 1972
Jürgen Kretschmer (1947–), kanuusõitja, olümpiasportlane 1972
Martina Falke (1951–), kanuusõitja, olümpiasportlane 1972

Vaata ka

Geußnitz

Välislingid

Stadt Zeitz