Tarragona
| Tarragona | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ tərəˈɣonə ] | |||||
| |||||
  Tarragona lipp
Tarragona vapp
| |||||
| Pindala: 55,6 km² | |||||
Elanikke: 141 151 (2024)[1]  | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 41° 7′ N, 1° 15′ E | |||||
  | |||||
Tarragona on Kataloonia sadamalinn Hispaania kirdeosas. See on Tarragona provintsi, Camp de Tarragona piirkonna ja Tarragonèsi maakonna keskus. See asub Francolí jõe suudmes Vahemere rannikul Costa Daurada.[2]
Elanike arv oli 2024. aasta seisuga 141 151.
Vana-Rooma ajal kandis linn nime Tarraco ning see oli sel ajal üks tähtsamaid linnu Pürenee poolsaarel. 2000. aastal kanti Tarragonas ja selles ümbruses asuvad Vana-Rooma aegsed ehitised UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Tarragona on oluline Hispaania sadamalinn. Linn toetab samuti selle ümber koondunud naftakeemiatööstust ning Tarragona sadam käitleb ja sealt transporditakse iga aasta miljoneid tonne naftat.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tarragonas asus algselt ibeeride asula. Roomlased vallutasid selle 218./217. aastal eKr väejuht Gnaeus Cornelius Scipio Calvuse juhtimisel. Seejärel rajasid roomlased sinna tugipunkti. Aastal 45 eKr sai see Rooma kolooniaks.
Alates aastast 27 eKr kuni Lääne-Rooma keisririigi lagunemiseni 5. sajandi teises pooles oli see Rooma provintsi Hispania Tarraconensise pealinn.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Antiikvaremed
[muuda | muuda lähteteksti]UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tarragona Vana-Rooma aegne kompleks hõlmab kokku 14 objekti:[3]
- Rooma müürid
- Keiserliku kultuse ala
- Provintsifoorum
- Circus
- Koloniaalfoorum
- Rooma teater
- Tarragona amfiteater
- Varakristlik surnuaed
- Les Ferrerese akvedukt (tuntud ka kui Pont del Diable) – Tarragonast umbes nelja kilomeetri kaugusel põhjas asuv Rooma-aegne akvedukt, mis tõi Francolí jõest pärit vee Rooma-aegsesse Taracosse
- Torre dels Escipions – umbes viie kilomeetri kaugusel asuv matusetalituste torn
- El Mèdoli karjäär – Tarragonast umbes üheksa kilomeetri kaugusel põhjas
- Centcellese villa-mausoleum – Tarragonast umbes 4,5k kilomeetri kaugusel kirdes
- Villa dels Munts – Tarragonast umbes 10 km kaugusel idas
- Arc de Berà – Tarragonast umbes 20 km kaugusel idas Roda de Berà vallas
Lisaks asub arvukalt antiikseid esemeid Tarragona riiklikus arhitektuurimuuseumis.
-
-
Rooma-aegsed linnamüürid -
-
_-_4.jpg)
Religioossed ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]
- Tarragona katedraal – 12.–13. sajandist pärit katoliiklik kirik, mis ühendab romaani ja gooti arhitektuuri elemente
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Tarragonas asub 1991. aastal asutatud Rovira i Virgili ülikooli kaks linnakut: Campus Catalunya ja Campus Sescelades.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Tuntuim Tarragonas tegutsev spordiklubi on 1886. aastal asutatud Gimnàstic de Tarragona. Selle jalgpallimeeskond on mänginud Hispaania kõrgliigas neljal hooajal (perioodil 1947–1950 ja hooajal 2006/07). Klubi kodustaadion on Nou Estadi Costa Daurada, mis mahutab 14 591 pealtvaatajat.
2018. aastal toimusid Tarragonas XVIII Vahemere mängud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Municipal Register of Spain of 2024
- ↑ 2,0 2,1 Tarragona. britannica.com. Vaadatud 7.4.2025
- ↑ Archaeological Ensemble of Tarraco. whc.unesco.org. Vaadatud 7.4.2025
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tarragona |
- Koduleht
- Tarragona turismileht (inglise keeles)
- Vana-Roomast pole Tarragonas pääsu, Postimees, 18. oktoober 2014