Kataloonia

Kataloonia autonoomne piirkond
	Katalaani Comunitat Autònoma de Catalunya
	Hispaania Comunidad Autónoma de Cataluña
	Arani Comunautat Autonoma de Catalonha
	Kataloonia lipp Kataloonia vapp
	Pindala: 31 895 km²
	Elanikke: 7 747 709 (2022)
	Rahvastikutihedus: 243 in/km²
	Pealinn: Barcelona

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond. Kataloonia on ainus Hispaania autonoomne piirkond, millel on kolm ametlikku keelt: hispaania (kastiilia), katalaani ja oksitaani keele Arani murre.

Ajalugu

1137 ühines Kataloonia (Barcelona krahvkond) Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka Kataloonia vürstiriigi, Mallorca, Valencia, Sitsiilia ning Napoli kuningriigi, Ateena ja Neopatria hertsogkonna, samuti Korsika, Sardiinia, Andorra, Roussilloni ja Malta.

1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga, pannes aluse kahe riigi dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui ka Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühendamise.

Kataloonia oli iseseisev aastatel 1640–1652, 1678 ja 1701–1714.

14. aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik. Üks kahest lipust, mida kasutati Kataloonia Vabariigi väljakuulutamisel, oli Estelada ('tähine'). See kujutab endast horisontaalselt kollase-punase-triibulist kangast, mille vasakus servas on helesinine heisatud kolmnurk valge viisnurgaga selle sees, kusjuures kollaseid triipe on viis ja punaseid neli. Lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3.

Hispaania Vabariikliku valitsuse surve all tühistati 21. aprillil varem 14. aprillil väljakuulutatud Kataloonia Vabariik, mis sai eksisteerida kõigest ühe nädala.

6. oktoobril 1934 kuulutas Ühinenud Marksistlik Töölispartei Barcelonas Kataloonia iseseisvaks ja teatas sidemete katkestamisest Madridiga.

7. oktoobril arreteeriti Kataloonia valitsus Hispaania kodusõjas NSV Liidu toetatava Hispaania reaktsioonilise Lerroux-Roblesi valitsuse poolt ja "tühistati" Kataloonia iseseisvus.

21. juulil 1936 külastasid Buenaventura Durruti ja Juan García Oliver Kataloonia presidenti Lluis Companys't.

„"Need hirmuäratavad vägivallamehed istusid Companyse ette vintpüssid põlvede vahel, rõivad veel võitlusest tolmused, südamed rasked Ascaso surma pärast." Companys pidas siis väga osava tüüpilise poliitiku kõne, tunnistades, et C. N. T. ja anarhistid polnud kunagi "kooskõlastanud oma tõelist käsitlust", kuid et anarhistid olid nüüd "linna peremehed". Companys pöördus Durruti ja Oliveri poole palvega tunnustada teda kui Kataloonia valitsusjuhti. Anarhistid nõustusid, tingimusel, et Oliver võetakse Kataloonia valitsusse. Companys oli nõus. Juan García Oliver sai maailma esimeseks anarhistlikuks justiitsministriks! Sellel päeval, 21. juulil 1936, oli ootamatult tekkinud sõltumatu anarhistlik Kataloonia.“
– Hugh Thomas, "Hispaania kodusõda" ("The Spanish Civil War")

3. aprillil 1938 jõudsid Francisco Franco väed nüüd faktiliselt jälle iseseisva Kataloonia piirini. 26. jaanuaril 1939 langes Barcelona, Kataloonia pealinn. Frankistid rüüstasid rahvuskangelase Buenaventura Durruti haua ja purustasid tema büsti.

10. veebruaril 1939 viidi Kataloonia vallutamine lõpule. Jean de Boe, Karl Einstein, Adrien Perrissaguet, Agustin Remiro Manero jt Kataloonia iseseisvuse eest võidelnud anarhistid taganesid Prantsusmaale.

11. septembril 2013 moodustati inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks.^[3]^[4]^[5]^[6]

9. novembriks 2014 kavandatud Kataloonia iseseisvusreferendum viidi Hispaania valitsuse surve tõttu läbi mitteametliku rahvaküsitlusena, millel osalenutest 80,1% olid Kataloonia iseseisvuse poolt.

27. septembril 2015 toimunud valimistel võitsid iseseisvust toetavad parteid Junts pel Si ja CUP kokku 72 kohta 135-kohalises regionaalparlamendis.^[7]

10. jaanuaril 2016 valiti uueks presidendiks Carles Puigdemont, kes lubas jätkata iseseisvumisprotsessi. Hispaania peaminister lubas takistada iga Hispaania ühtsuse lõhkumisele suunatud sammu.

27. oktoobril 2017 kuulutas Kataloonia parlament välja iseseisva Kataloonia Vabariigi.

Haldusjaotus

Kataloonia jaguneb 4 provintsiks: Barcelona, Tarragona, Lleida ja Girona provints. Need jagunevad 41 maakonnaks.

Kultuur

Kataloonias toimub igal aastal Suure neljapäeva rongkäik, kus mälestatakse katku surmatantsuga.^[8]

Vaata ka

Viited

↑ 978-84-8415-915-5.
↑ https://www.idescat.cat/indicadors/?id=anuals&n=10328&col=1
↑ "Via Catalana cap a la Independència". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2015. Vaadatud 11. septembril 2013.
↑ Assemblea Nacional Catalana
↑ Katalaanid nõuavad 400-kilomeetrise inimketiga iseseisvust^{[alaline kõdulink]}
↑ By Julien Toyer, Spanish Catalonia to press independence bid with human chain, reuters.com
↑ Iseseisvuse pooldajad said Kataloonia valimistel selge võidu
↑ "Püha nädal ehk Semana Santa Hispaanias". Hispaania Maja. 3. aprill 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2023. Vaadatud 5. aprillil 2023.

[1] 978-84-8415-915-5.

[2] ttps://www.idescat.cat/indicadors/?id=anuals&n=10328&col=1

[3] "Via Catalana cap a la Independència". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2015. Vaadatud 11. septembril 2013.

[4] Assemblea Nacional Catalana

[5] Katalaanid nõuavad 400-kilomeetrise inimketiga iseseisvust^{[alaline kõdulink]}

[6] By Julien Toyer, Spanish Catalonia to press independence bid with human chain, reuters.com

[7] Iseseisvuse pooldajad said Kataloonia valimistel selge võidu

[8] "Püha nädal ehk Semana Santa Hispaanias". Hispaania Maja. 3. aprill 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2023. Vaadatud 5. aprillil 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]