Stress
|
See artikkel räägib inimese ja looma pingeseisundist; taime stressi kohta vaata artiklit Taime stress; kaardimängu kohta vaata artiklit Stress (kaardimäng); räppari kohta vaata Stress (laulja). |
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- ja veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.
Teatud piirides on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt.
Stressi teke
[muuda | muuda lähteteksti]Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimaoludes, väsimus ja kurnatus jne.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stressi teejuht: kuidas saada lahti liigsest pingest? Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 1997. Koostanud Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur ja Uno Traat, toimetanud Anti Kidron; eessõna kirjutanud Linda Norheim.