Rügement

NATO Maa- ja Õhuväe üksused
Märk	Üksus	Koosseis	Ülem	NATO kood
	Pooljagu/grupp/ meeskond/ lahingpaar	2–6	nooremseersant/ kapral	OR-4/ OR-2
	Jagu	6–12	seersant	OR-4
	Poolrühm	7-20	seersant	OR-4
	Rühm/ Lennupaar	15–50	leitnant kapten	OF-1 OF-2
	Kompanii/Patarei/ Salk/Lüli	80–250	kapten major	OF-2 OF-3
	Pataljon/Eskadron/ Eskadrill	300–800	kolonelleitnant	OF-4
	Rügement	500–1000	kolonel	OF-5
	Brigaad	3000–5000	kolonel brigaadikindral	OF-5 OF-6
	Diviis	10 000 – 30 000	kindralmajor	OF-7
	Korpus	30 000 – 50 000	kindralleitnant	OF-8
	Armee	100 000 – 300 000	kindral	OF-9
	Armeegrupp/ Rinne	2+ armeed	välimarssal armeekindral	OF-10
	Sõjatander/ Operatsioonitander/ Piirkond	4+ armeegruppi	kuuetärnikindral ülemjuhataja	?

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu.

Rügemendi suurus ja struktuur sõltuvad otstarbest. Eraldiseisvaks (üksikuks) rügemendiks võivad olla formeeritud ka koos tegutsevad või paiknevad sama väeliigi või eriala-relvaliigi pataljonid, mis ei moodusta siiski brigaadi. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement.

Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number, lipp, pitsat ja staap.

Mereväes koosneb rügement divisjonidest, õhuväes eskadrillidest. Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab rügemendisuurusele väeosale polk.

Tänapäeva armeedes on lahinguüksused-rügemendid asendatud sageli eri relvaliikidest koosnevate ja iseseisvamate brigaadidega. Siiski on osaliselt alles jäänud sama toetusotstarbelise relvaliigi pataljone koondavad rügemendid.

Esimesed rügemendid (Landsknecht) moodustati 16. sajandil Saksamaal.

NATO jalaväerügemendi standardtähis. I-d ei näita diviisi numbrit.