Potala

Potala
	UNESCO maailmapärand
	Potala Džokhangist vaadatuna
Asukoht	Hiina
Tüüp	kultuuriline
Kriteeriumid	I, IV, VI
Viited	707
Piirkond*	Aasia ja Okeaania
Koordinaadid	29° 39′ 28″ N, 91° 7′ 1″ E
Nimekirja arvatud	1994 (18. istung)
Laiendatud	2000, 2001
	* Regioon on UNESCO määratletud

Potala palee (tiibeti keeles པོ་ཏ་ལ) on dalai-laamade residentsiks ehitatud kloosterehitis Tiibetis Lhasas.

Dalai-laamade ametliku residentsina kujutas Potala endast ühtaegu nii kloostrit kui valitsushoonet.

Dalai-laama elas Potalas kuni 1959, mil seni viimane dalai-laama Tenzin Gyatso põgenes pärast ebaõnnestunud Tiibeti ülestõusu Hiina okupatsiooni vastu välismaale.

Tänapäeval toimib palee klooster-muuseumina, kus elavad mungad ja kuhu lubatakse nii palverändureid kui turiste.

Palee ulatus idast läände on 400 m ja põhjast lõunasse 350 m. Seda ümbritsevad müürid on keskmiselt 3 m paksud, aga alusel koguni 5 m paksud. Palees on 13 korrust, üle 1000 toa ja 10 000 altari ning umbes 200 tuhat skulptuuri. Palee kõrgub 117 m kõrgusena Marpo Ri (Punase mäe) tipus, kerkides orupõhjast rohkem kui 300 m kõrgemale.

Ajalugu

Esimese palee ehitas selle koha peale Songtsen Gampo 637. aastal. Seda nimetati kas valgeks või punaseks lossiks.

Tänapäevase palee rajamine algas 1645 V dalai-laama Lozang Gyatso juhtimisel pärast seda, kui tema nõuandja Konchog Chophel (surnud 1646) juhtis tähelepanu sellele, et see koht oli valitsuse asupaigaks väga sobiv, asudes Drepungi ja Sera kloostrite ning Lhasa vanalinna vahel. Palee rajati varasema lossi varemeile.

Palee on nimetatud müütilise Potalaka mäe järgi, mis on Avalokitešvara asupaik.

Palee välisehitiste ehitus kestis 3 aastat, aga siseehitiste ja nende sisemuse ehitamine koos kõigi kaunistustega kestis 45 aastat. Dalai-laama kolis koos oma valitsusega palees olevasse Valgesse lossi (Potrang Karpo) juba 1649, aga ehitus valmis 1694, 12 aastat pärast dalai-laama surma. Viimasena, 1690–94, ehitati paleesse Punane loss (Potrang Marpo). Esialgu kasutas dalai-laama Potalat üksnes talveresidentsina.

1959 toimunud Tiibeti ülestõusu ajal sai Potala suhteliselt vähe kahjustada, kuigi Hiina väed pommitasid palee aknaid. Samuti pääses Potala kahjustustest 1966 Kultuurirevolutsiooni ajal tänu Zhou Enlai isiklikule sekkumisele. Enlai oli tollal Hiina Rahvavabariigi peaminister. Sellegipoolest hävis palee arhiiv, kus oli enam kui 100 tuhat käsikirja, ürikut ja muud dokumenti. Need kas tassiti laiali, lihtsalt hävitati või said muul viisil kahjustada.

Potala palee kuulub koos Džokhangi templi ja Norbulingkaga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Potala arvati sinna 1994, Džokhang ja Norbulingka lisati sinna vastavalt 2000 ja 2001.

Selleks, et vältida ülerahvastusest tulenevaid kahjustusi hoonele, on alates 1. maist 2003 palee külastajate arv piiratud 1600-ga. Ühtlasi vähendati palee lahtiolekuaega 6 tunnile päevas. Enne seda oli palees külastajaid keskmiselt 1500 päevas, aga see kõikus suurelt, ulatudes vahel isegi 5 tuhandeni. Pärast 2006 lõpetatud restaureerimist ei lasta külastajaid enam palee katusele. Pärast seda, kui 1. juulil 2006 avati Lhasani viiv Qingzangi raudtee ja seega lihtsustus Lhasasse pääsemine, suurendati külastajate arvu, keda päevas paleesse lastakse, 2300-ni, aga see arv saab sageli juba keskhommikuks täis. Samuti pikendati turismi tippajaks juulist septembrini lahtiolekuaega.

Välislingid

Potala paleest UNESCO leheküljel (inglise keeles)