Portaal:Filosoofia

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest. Aprioorsust omistatakse ka muudele tunnetusüksustele. Aprioorseks nimetatakse ka kogemusest sõltumatut tunnetusviisi. Aprioorsusest hakkas esimesena rääkima Immanuel Kant, kasutades sõna "aprioorne" (saksa apriorisch) ladina väljendi "a priori" (mida ta enamasti kasutas) sünonüümina. Hiljem on Kanti aprioorsusekontseptsiooni sageli modifitseeritud. Analüütilises filosoofias vaadeldakse aprioorsust primaarselt uskumuse või teadmise õigustuse omadusena. Aprioorne õigustus on kogemusest sõltumatu õigustus. Seejuures mõistetakse kogemust enamasti laiemalt kui meelelist kogemust, lugedes kogemuse alla ka näiteks mälu ja introspektsiooni (ning selgeltnägemise ja telepaatia, kui need peaksid olemas olema). Kogemuse alla ei saa selles seoses siiski lugeda kõiki teadlikke vaimunähtusi ja -protsesse, sest aprioorse õigustuse teooriates räägitakse sageli aprioorsete väidete tõesuse või paratamatuse ratsionaalsest "tajumisest". Loe edasi... muuda • Arhiiv / soovita artiklit Esiletõstetud pilt Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja". muuda • Arhiiv / soovita pilti Valitud elulugu Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. Loe edasi... Arhiiv/ soovita elulugu muuda Filosoofe Albert Suur – Alfred Ayer – Anaxagoras – Anaximandros – Aristoteles – Francis Bacon – Roger Bacon – Mihhail Bakunin – Simone de Beauvoir – Henri Bergson – Nikolai Berdjajev – Rudolf Carnap – Nicolaus Cusanus – Demokritos – René Descartes – Diogenes Apolloniast – Empedokles – Epikuros – Erasmus Rotterdamist – Eukleides Megarast – Gottlob Frege – Hans-Georg Gadamer – Galileo Galilei – Jürgen Habermas – Werner Heisenberg – Johann Herder – David Hume – Edmund Husserl – Immanuel Kant – Søren Kierkegaard – Julia Kristeva – Imre Lakatos – Gottfried Wilhelm Leibniz – John Locke – György Lukács – Jean-François Lyotard – Karl Marx – John Stuart Mill – Michel de Montaigne – Charles Montesquieu – William Ockham – Blaise Pascal – Platon – Karl Popper – Willard Quine – John Rawls – Richard Rorty – Jean-Jacques Rousseau – Bertrand Russell – Esa Saarinen – Jean-Paul Sartre – John Searle – Ibn Sīnā – Sokrates – Baruch Spinoza – Rabindranath Tagore – Ludwig Wittgenstein Vaata ka: Välismaa filosoofide loend ja Eesti filosoofide loend muuda

Filosoofiaportaalist Ateena kool, detail Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. muuda Filosoofia loendid Eesti filosoofide loend Välismaa filosoofide loend Filosoofia mõisteid Vaimufilosoofia mõisteid Loogika mõisteid Teadusfilosoofia mõisteid Epistemoloogia mõisteid muuda Kategooriad Filosoofia Filosoofia loendid Filosoofia regiooniti Ajafilosoofia Analüütiline filosoofia Antiikfilosoofia Budism Džainism Eetika Epistemoloogia Esteetika Fenomenoloogia Filosoofid Ideoloogiad Keelefilosoofia Keskaja filosoofia Keskkonnafilosoofia Konfutsianism Loogika Metafüüsika Mõttelised eksperimendid Müstika Ontoloogia Poliitiline filosoofia Probleemid Religioonifilosoofia Sotsiaalfilosoofia Sotsioloogia Süllogistika Taoism Teadusfilosoofia Filosoofiateosed Vaimufilosoofia Valgustusfilosoofia Õigusfilosoofia muuda Kuidas saad aidata? Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: järeldus, paratamatus, tagajärg, loogiline positivism, Journal of Philosophy, filosoofiline positsioon, vaimuseisund, Philosophical Review, võimalikkus, õnn, osutamine, veel... Toimeta: aeg, akatalepsia, Descartesi dualism, doktriin Keeletoimeta: ateism, Auguste Comte, eetika, essentsialism, muusikafilosoofia muuda