Norra konstitutsioonipäev
Norra konstitutsioonipäev 17. mail on Norra rahvuspüha. 17. mail 1814 võeti vastu Norra põhiseadus.
Norralased nimetavad seda päeva lihtsalt syttende mai, Nasjonaldagen või Grunnlovsdagen.
Konstitutsioonipäeval mälestatakse neid, kes andsid oma elu Norra vabaduse eest. Päeva ametlik osa algab pärgade asetamisega mälestusmärkidele ja kalmistutele.[1] Toimuvad laste rongkäigud ning ainus sõjaväeparaad peetakse Oslo peatänaval. Paraadi ajal näitavad sõjaväelased pigem oma rividrilli ja muusikalisi oskusi, vähem sõjaväelist võimekust. Sõjaväeorkester osaleb ka Oslo laste rongkäigul.
Konstitutsioonipäeva tähistamise traditsioon sündis üliõpilaste ja teiste kodanike spontaanse algatusena. Sel ajal oli Norra Rootsi valitsemise all ning Rootsi kuningale oli 17. mai tähistamine vastumeelne. Paaril aastal 1820. aastatel keelas kuningas Karl XIV Johan konstitutsioonipäeva tähistamise, sest ta pidas pidustusi protestiaktsioonideks ja lausa mässuks Rootsi võimu vastu. Kuninga hoiak muutus pisut pärast 1829. aasta mässu (Torvslaget) ning ta oli sunnitud 17. mai tähistamist lubama.
Laste rongkäigud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast 1864. aastat oli konstitutsioonipäeva tähistamine juba tavaks muutunud. Kristianias korraldati laste rongkäik, milles osalesid ainult poisid. Selle algataja oli kirjanik Bjørnstjerne Bjørnson. Kirjanik Henrik Wergeland oli organiseerinud esimese teadaoleva laste rongkäigu Eidsvollis juba 1820. aastatel ning teda tunnustatakse varem rahvuslikku uhkust tähistava päeva muutmise eest ka laste tähtpäevaks. Alles alates aastast 1899 lubati rongkäigule ka tüdrukuid.
Laste rongkäike peetakse kõikjal Norras; juba varahommikul hakkab tänavatel mängima muusika, igal koolil on rongkäigus oma esindus ja orkester.
Rongkäik viib lapsed läbi linna. Peatutakse vanemate kodanike kodude ja sõjamälestiste juures. Pikim rongkäik toimub Oslos, kus umbes 100 000 inimest koguneb linna keskusse, et pidustustest osa saada. Ulatuslikus Oslo rongkäigus osaleb ligi sada kooli ja orkestrit. Rongkäik möödub kuningalossist, kus kuninglik perekond rahvast tervitab. Igal aastal toimub rongkäigust ka otseülekanne televisioonis. Antakse ülevaade ka väiksemates kohtades toimuvatest pidustustest üle riigi.
Tavaliselt koosneb kooli esindus rongkäigus vanema astme õpilastest, kes kannavad kooli ametlikku loosungit või lippu, ja neile järgnevatest õpilastest suurte Norra lippudega ning kooli orkestrist, millega kaasa lauldakse. Orkestrile järgnevad ülejäänud õpilased, kes lehvitavad pisikesi Norra lippe ning isetehtud loosungeid. Osalema kutsutakse ka lähedalolevaid lasteaedu. Rongkäigu möödudes liituvad pealtvaatajad sageli ametliku rongkäigu lõpuosaga ning liiguvad koos sellega tagasi kooli.
Rongkäigu lõpus lauldakse seistes Norra hümni "Ja, vi elsker dette landet" ("Jah, me armastame seda maad") (tavaliselt 1., 7. ja 8. salmi), ning kuninglikku hümni "Kongesangen".
Lisaks laste rongkäikudele korraldatakse ka rongkäike, millest võib igaüks osa võtta. Neid juhivad teiste hulgas kohalikud orkestrid, laulukoorid, skaudid ja gaidid. Need rongkäigud toimuvad enne või pärast laste rongkäike.
Lisaks lippudele kannavad inimesed tavaliselt punaseid, valgeid ja siniseid linte või Norra rahvariideid (bunad).
Kõik rongkäigud algavad või lõpevad kõnedega. Kõnesid võivad pidada nii vanemad lapsed kui ka täiskasvanud. Rongkäigu lõppedes korraldatakse lastele mänge ning süüakse palju jäätist, kommi ja vorstisaiu (pølse).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Norra päeva tähistatakse Tallinna laste paraadi ja peoga[alaline kõdulink] Äripäev Online, 16.05.2002