Magustav imemari

Magustav imemari (Synsepalum dulcificum) on taim sapotillipuuliste sugukonnast. See on tuntud marja poolest, mida süües annab ta tarbitavatele hapukatele ja vürtsikatele toitudele (nagu sidrun, ananass, õlu, redis ja marineeritud kurk) tuntava magusa maitse. Sellise toime annab viljalihas sisalduv aine mirakuliin, mis seob end happelisust tajuvate retseptoritega meie keelel ning pärsib omakorda hapu maitse tajumist. Marjal on väike suhkrusisaldus ja mage-magusa maitsega viljaliha. Osta saab imemarja nii tablettide kui ka külmkuivatatud kujul, sest mari ise säilib värskel kujul vaid paar-kolm päeva, tarbimisel toime kestab umbes 30 minutit. Mirakuliini kasutatakse ka suhkruasendajana.

Autor: Jaano Oras

Botaanilised tunnused ja lühikirjeldus

Imemari kasvab umbes 3-4 meetri kõrguseks põõsaks. Nahkjad, tumerohelised lehed paiknevad okstel männastena. Lehed on süstjad 5–15 cm pikad ja 2–4 cm laiad, igihaljas. Õied on valged, väiksed, asetsevad puntidena. Valminud viljad on punased, umbes 2 cm pikkused ja 1cm läbimõõduga, piklikud üheseemnelised marjad. Viljub ja õitseb aastas korduvalt. Taim on pärit troopilisest Lääne-Aafrikast.

Kasvatamine ja kasvutingimused

Imemari kasvab poolvarjus kuni täispäikeselises kasvukohas. Eelistab parasniisket ja tugevalt happelise reaktsiooniga (3,5–5,8) kasvukohta. Õhuniiskus peaks jääma vahemikku 40–50%. Tundlik järskude keskkonnamuutuste osas, ei talu miinuskraade (temperatuuri alumine piir, mida talub, on 12 kraadi sooja), ülekastmist ega ka pikki kuivaperioode.

Paljundamine

Põhiliselt seemnetega, võimalik on ka haljaspistikutega ehk suvipistikutega.

Kahjurid

Magustaval imemarjal esinevad villtäid, kilptäid ja kedriklestad.

Kasutamine

Magustava imemarja vilju kasutatakse palmiveinide ja muude jookide magustamiseks tänapäevani. Samuti kasutatakse maisileiva maitse parandamisel traditsiooniliselt imemarja vilju.