Leiden

Leiden
	[ l'äiden ]
	Leideni lipp Leideni vapp
	Pindala: 23,16 km²
	Elanikke: 124 093 (1.01.2021)
	Koordinaadid: 52° 10′ N, 4° 29′ E

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden; hollandi hääldus: [ˈlɛi̯.də(n)] ( kuula)) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima ülikooli asukohana (asutatud 1575), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.

Linn on rajatud Oude Rijni jõe äärde.

Leiden on kokku kasvanud Leiderdorpi, Oegstgeesti, Voorschoteni ja Zoeterwoude vallaga, millega koos ta moodustab Leideni linnastu, kus elab umbes 200 000 inimest.

Asukoht

Leiden asub Hollandi edelaosas. Leidenist põhja jääb Haarlem, kirdesse Amsterdam, itta Utrecht, lõunasse Rotterdam ja edelasse Haag. Põhjameri jääb paarikümne kilomeetri kaugusele läände.^[2]

Ajalooliselt rajati Leiden Reini deltasse kohta, kus tollasesse peaharusse Oude Rijni suubus kõrvalharu Nieuwe Rijn. Antiikajal oli Oude Rijn Rooma riigi põhjapiir. Keskajal täitusid mõlemad jõed setetega ja kaotasid veeteena tähtsuse, muutudes 17. sajandiks delta kõrvalharudeks.

Rahvastik

Linna elanikkond suurenes 2006. aastani, hakates siis aeglaselt vähenema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see vähenenud 117 492. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle suurenema hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest.

Rahvuslikus koosseisus domineerivad hollandlased, keda on linna elanikkonnast 73,9%. Suuruselt teise rahvusrühma moodustavad 4,32%-ga Maroko päritolu elanikud, Türgi taustaga elanikke on 1,9% ja Suriname päritolu inimesi 1,7%. Muud väljastpoolt lääneriike pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5% linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest suurem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87%-ni.

Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3%. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1%, 20–64-aastasi 67,1% ja üle 65-aastasi inimesi ainult 11,8%. Enam kui pooled – 55,5% – linlastest on vallalised.

Ajalugu

Antiigist keskaja lõpuni

Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud Vana-Rooma asula Lugdunum Batavorumiga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates tänase Katwijki linna asukohas Oude Rijni suudmes. Leideni aladel paiknes Matilo-nimeline asula ja 4. sajandist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma kindlus. Oude Rijn oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid.

Leidenit on esmamainitud 860. aasta paiku Leithonina. Nimi tuleb germaani sõnatüvest leitha, mis tähendab kanalit.^[3] Kuni 11. sajandi lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk linnusekrahvid Utrechti piiskopile. 1047. aastal vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega Lotringis Saksa-Rooma keiser Heinrich III.

1100. aasta paiku läks Leiden Hollandi krahvkonna koosseisu. 13. sajandi alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonna kodusõjas: linn oli oma onu Willemiga sõdinud krahvinna Ada tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.

Linnaõigused sai Leiden 1266. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust kaubanduskeskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse 14. sajandil, mil seal leidsid pelgupaiga tänase Belgia aladelt katku eest põgenenud kangrud, pannes aluse Leideni tekstiilitööstusele. 1389. aastaks oli linna elanikkond suurenenud umbes 4000 inimeseni.

Aastal 1420 piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud Baieri hertsogi Johann III väed. 17. augustil 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud linnusekrahvi Filips van Wassenaari ametist.

Õitseng 15.–17. sajandil

15. sajandi lõpus oli Leiden tänapäeva Hollandi ala suurim linn.^[4] Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. 16. sajandil lisandusid oluliste tegevusaladena trükitööstus, kirjastamine ja raamatukaubandus.

Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes kuulsuseni jõudsid küll enamasti teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui Leideni koolkonnast. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata Rembrandt, teised koolkonna tuntud esindajad olid Geertgen tot Sint Jans, Cornelis Engebrechtszoon, Lucas van Leyden, Jan van Goyen, Gerrit Dou, Gabriel Metsu ja Jan Steen.

Aastal 1572 liitus Leiden Madalmaade provintside vastupanuga Hispaania ülemvõimule^[4] ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks Madalmaade vabadusvõitluses. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis 1573. aasta lõpust märtsini 1574, kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 tuhandest elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses, kui Oranje Willem lasi purustada Leidenit kaitsvad tammid ja ujutas linna ümbruse üle. Madala põhjaga laevadel sai nüüd toimetada merelt linna toitu, samuti said hollandlased nende laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasidki 3. oktoobril 1574 piiramise.^[4] Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal paraadiga.^[4]

Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem 1575. aastal Leideni Ülikooli, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus.^[4] Senine Madalmaade vanim ülikool Leuveni ülikool jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgias. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.

Ülikoolis tegutsesid prominentsed teadlased: humanist Julius Lipsius, keeleteadlane Daniël Heinsius, filosoof René Descartes, teoloogid Jacobus Arminius ja Franciscus Gomarus, füüsik Herman Boerhaave, arst ja füüsik Pieter van Musschenbroek ning paljud teised. Van Musschenbroek leiutas 1745 kondensaatori, mida hakati nimetama Leideni purgiks.

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse usuvabaduse tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal 1609 asus sinna Amsterdamist ümber sadakond inglise puritaani eesotsas pastor John Robinsoniga. Nad elasid seal aastani 1619, mil otsustasid asuda teele Põhja-Ameerikasse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris 1620 laeva Mayflower pardal tänase Bostoni lähistele ja asutas Plymouthi koloonia, esimese püsivalt asustatud koloonia Uus-Inglismaal.

17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi Flandriast, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja arengu. Pärast 1685. aastat lisandusid Prantsusmaalt usulise tagakiusamise eest põgenenud hugenotid. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 tuhande elaniku piiri.

18. sajandist tänapäevani

17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu 18. sajandi ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult 19. sajandiks, muutes linna elanike arvu. Kui 1670. aastatel oli linnas elanud 70 tuhat inimest, siis 1800. aastateks elas Leidenis veel vaid 30 tuhat inimest.

12. jaanuaril 1807 tabas linna katastroof, kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17,4 tonni püssirohuga pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ja purunes 220 maja, sealhulgas kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas Louis Bonaparte isiklikult.

Aprillis 1848 kirjutas Johan Rudolf Thorbecke oma majas Leidenis Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse, mis kuulutati välja sama aasta 3. novembril.

Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkas paranema 19. sajandi keskel, mil valmis raudteeühendus Haarlemi (1842) ja Haagiga (1843). Areng kulges aga aeglaselt ja keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles 1896. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne 20. sajandit. Linnaelanike arv suurenes seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 tuhande inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles 1920. aastatel hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.

Teises maailmasõjas pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja Marewijki linnaosast.

Majandus

Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on Leideni Ülikool ja sellega seotud asutused.

Ajalooliselt oli Leiden tekstiilitööstuse keskus. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.–17. sajandil, pärast käis see alla ja on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.^[4]

Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng algas 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel ajal trükkalid Christoffel Plantijn ja Lodewijk Elzevir. Neist viimase rajatud Elzeviri kirjastus tegutses aastani 1712 ja andis omakorda nime 1880. aastal Amsterdamis asutatud Elsevieri kirjastusele, millel on tänapäeval harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni Brill peakorter.

Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned konservi- ja metallitööstuse ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis turism.

Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Haagi, Amsterdami ja Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus.^[2] Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga 10–15 minuti järel.

Haridus

Kõrgharidus

Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud Leideni Ülikool.^[4] See on Hollandi vanim ülikool, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 teaduskonda ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.

Linnas asub alates 1983. aastast ka USA-s Missouri osariigis tegutseva Websteri Ülikooli filiaal, mis annab ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse juhtimisteooriat, ettevõtlust, meediat, psühholoogiat, kunstiteadust ja sotsiaalteadusi.

Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned rakenduskõrgkoolid. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust andev Leideni Kõrgkool, kus õpib umbes 6000 üliõpilast.

Kutseharidus

Alates 1901. aastast tegutseb Leidenis peenmehaanika erialade spetsialiste koolitav Leidse Instrumentmakersschool, kus õpetatakse muu hulgas klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat.

Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (regionaal opleidingscentrum).

Keskharidus

Leidenis asub mitu keskharidusasutust. Nende seas on üks Hollandi vanemaid tänini tegutsevaid koole Stedelijki gümnaasium, mis asutati 1323. aastal.

Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi. Protestantlikku haridust annab Visser 't Hoofti lütseum ja antroposoofia põhimõtete alusel toimub õppetöö Marecollege 'is.

Kultuur

Kino ja teater

Leidenis on kolm kino. Lisaks kavandatakse linna esimese multiplekskino rajamist. Breestraati tänaval asuv kino Trianon on üks Hollandi kolmest seni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest.

Igal sügisel (oktoobri lõpus või novembri alguses) toimub linnas Leideni Filmifestival. See traditsioon sai alguse 2006. aastal.

Linnas on kolm teatrit. Neist tähelepanuväärseim on 1705. aastal avatud Leideni Teater (Leidse Schouwburg), mis on Hollandi vanim tegutsev teater.

Meedia

Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte: Leidsch Dagblad, Leidsch Nieuwsblad ja Het op Zondag.

Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam Holland Centraal. Oma saateid edastavad kohalikud raadiojaamad, näiteks Koekoe Reedio ja Super Sound Leiden.

Muuseumid

Rijksmuseum van Oudheden on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Seal on rikkalikud Vana-Egiptuse, Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti kollektsioonid.

Rijksmuseum voor Volkenkunde on Hollandi riiklik etnograafia- ja etnoloogiamuuseum. See avati 1837 kuningas Willem I algatusel ja on tänapäeval jaotatud 10 kogu maailma hõlmavaks kollektsiooniks.

Hortus Botanicus Leiden on Hollandi vanim botaanikaaed, mille rajas Leideni Ülikool juba 1590. aastal. Just seal kasvatati 1593. aastal esimesed Hollandi tulbid.

Molenmuseum De Valk on viimane Leidenisse alles jäänud tuuleveski. Hoone pärineb aastast 1743 ja oli veskina kasutusel veel aastani 1964. Muuseumis on väljas näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost.

Museum Boerhaave annab ülevaate meditsiini ja loodusteaduste ajaloost Hollandis. Saab tutvuda Christiaan Huygensi instrumentidega ja Antonie van Leeuwenhoeki mikroskoopidega.

Naturalis on loodusloomuuseum.

Stedlijk Museum De Lakenhal on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost.

Raamatukogud

Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu: Leideni Ülikooli Raamatukogu, mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ning Leideni ja Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad rahvaraamatukogu funktsioone.

Sport

Korvpalliklubi Zorg en Zekerheid Leideni meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas Eredivisies. Populaarsed spordialad on ka ujumine ja veepall.

Linnas korraldatakse iga aasta juunikuus Leideni maratoni.

Vaatamisväärsused

Leidenit läbib mitu kanalit, millest kõige maalilisemaks peetakse Rapenburgi. Kanalit ääristavad puud ja üle selle on ehitatud kolme kaarega sillad. Kanali läänekaldale jäävad mitu kena varauusaegset maja, nende seas 16. sajandist pärinev ülikooli administratiivhoone (Academiegebouw).

Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava Breestraatiga, kus asuvad mitu kultuuriasutust. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi ja vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga.

Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (hofje), mis on hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas 35 ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks 1656. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1.

Leideni kaalukoda (Waag) ehitati aastatel 1657–1659 arhitekt Pieter Posti kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja Mare jõe ühinemiskohta ning seda peetakse Hollandi klassitsismi suurepäraseks näiteks.

Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavalt pääseb De Burchti juurde, mis on üks vanemaid säilinud kindlusehitisi Hollandis. Selle ringlinnuse rajamisest algas 9. sajandil keskaegse Leideni areng. Kindluse säilinud müürid pärinevad aastast 1203 ja linnusest avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile.

Leidenis on arvukalt kauneid kirikuid. Nende seas on olulisemad:

Pieterskerk ehk Peetri kirik, 1390. aastal gooti stiilis rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata
Hooglandse Kerk, 1470. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale Pankrasele pühitsetud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus
Hartebrugkerk, 1836. aastal ehitatud ja neitsi Maarja pärispatuta saamisele pühitsetud katoliku kirik.

Sümboolika

Leiden reklaamib end võtmete linnana. Võtmete kujutisi kohtab linnas mitmel pool, sealhulgas lipul ja vapil. Selle tavaga viidatakse 1293. aastale, mil linna pitsat kujutas võtit käes hoidvat Peetrust. Peetrus oli paradiisi väravahoidja. Peetrusele on pühitsetud linna vanim säilinud ja ühtlasi suurim kirik.^[4]