Kultuurmustikas

Kultuurmustikas on Vaccinium perekonda ja Ericaceae sugukonda kuuluv Põhja-Ameerikast pärit mitmeaastane lillakassinakate marjadega risttolmnev kultuurtaim. Erinevalt harilikust mustikast ei kasva kultuurmustikas Eestis looduslikult.

Ajalugu

Märke esimestest kultuurmustikatest leidub juba 13 000 aasta tagustest aegadest. Aretus sai alguse 1893. aastal, kui Elizabeth White ja Frederick Coville lõid käed ning alustasid eksperimenteerimist. 1916. aastal müüdi esimene ametlik saak. Euroopasse jõudis kultuurmustikas 1930. aastatel . 1990. aastatel hakkas kultuurmustikas laialdasemalt levima .

Kasvatamine

Põõsas eelistab päikselist kasvukohta, mille optimaalne pH on vahemikus 3,5–4,8 . Kultuurmustikat kasvatatakse Eestis turbapõldudel või tehislikel turbapeenardel. Lõuna-Eesti tuntumad kultuurmustika kasvatajad on Marjasoo talu, Metsa talu ja Hiie talu. Maailma suurimad kasvatajad on aga USA ja Kanada .

Sordid

• 'Patriot'
• 'Bluecrop'
• 'Earliblue'
• 'Chandler'
• 'Bluegold'
• 'Bonus'
• 'Duke'
• 'Hardy Blue'
• 'Darrow'
• 'North Blue'
• 'Polaris'
• 'Reka'
• 'Nelson'
• 'Are' (esimene Eestis aretatud sort)

Saadus

Kultuurmustikas on väärtuslik vili, sisaldades väga vähe rasvu, kuid see-eest rohkelt kaaliumi, rauda, fosforit, C-vitamiini, PP-vitamiini ja B-vitamiini, samuti antotsüaniine ja antioksüdante. Suurema suhkru ja väiksema hapete sisalduse tõttu on kultuurmustikas harilikust mustikast magusam .

Kasutamine

Kultuurmustikaid tarbitakse nii värskelt, külmutatult, püreena, moosina, kuivatatuna, mahlana kui ka veinina.

Kasulikkus

Kultuurmustikas sisalduv antotsüaniin annab marjale nii värvi kui ka toiteväärtuse. Kultuurmustikad parandavad südame tegevust, tugevdavad luid, alandavad vererõhku, aitavad kontrolli all hoida diabeeti ja isegi ennetada vähki. 100 grammis marjades on vaid 84 kcal, 0 g kolesterooli, 1,1 g proteiini, 0,49 g rasva, 21,45 g süsivesikuid, 3,6 g kiudaineid ja 14,74 g suhkruid. Selle koguse söömisega saab kätte 65% päevasest vajalikust vitamiinikogusest .