Haabersti linnaosa

Haabersti linnaosa
	Haabersti linnaosa lipp Haabersti linnaosa vapp
	Pindala: 22,3 km² (2018)
	Elanikke: 48 884 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 2190 in/km²

Haabersti linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa, mis piirneb Põhja-Tallinna, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosaga ning Harku ja Saue vallaga.

Linnaosas asuvad järgmised asumid: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe.

Haabersti linnaosas asuvad Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed, Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Premia Jäähall ja Rocca al Mare Keskus.

Haaberstis asuvad Harku järv ja Tiskre oja.

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Haabersti linnaosas 41 694 elanikku, neist eestlasi 21 915 (52,56%).^[3]

1. jaanuaril 2016 oli Haabersti linnaosas registreeritud 44 178 alalist elanikku. Neist oli eestlasi 49,0%, venelasi 41,7%, ukrainlasi 3,9%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,6%, juute 0,4%, tatarlasi 0,3% ja muudest rahvustest inimesi 2,0%.^[4]

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga^[5]
2003	35 557
2004	37 187
2005	38 267
2006	38 968
2007	38 956
2008	39 587
2009	40 454
2010	41 051
2011	41 549
2012	42 294
2013	42 839
2014	43 571
2015	43 996
2016	44 178
2017	44 687

Ajalugu

Haabersti nime märgiti esimest korda 1557. aastal seoses Tonnies Haberes´iga, kes elas Lahepea külas. Lahepea küla asus Kopli lahe lõunakaldal Mustjõe ja praeguse Haabersti asumi kandis.^[6]

Haabersti nimi on valitud linnaosale sellepärast, et keskajast alates on see ala kuulunud Haabersti linnamõisale. Ajalooline Haabersti kuulus linnasarasesse juba 1265. Linnamõis (saksa keeles Habers Hof ´kaeramõis´) asutati sinna tõenäoliselt 16. sajandi lõpul. 1725 kuulusid Haabersti linnamõisale Vismeistri (Fischmeister), Kadaka (Kaddak), Kakumäe (Kacomeggi), Õismäe (Eysmeggi) ja Mustjõe (Schwarzbach) suvemõis. 1856.a. talurahvaseaduse järgi arvati kogu praeguse Haabersti linnaosa ala Harjumaa koosseisu, v.a. Vikimõis (Ficks Höfchen), Liberty, Rocca al Mare, Õismäe, Cordon Haus'i (Kakumäe tipus), Höfchen des Herrn von Lampe ja Lucca suvemõis. 1875 hakati Haabersti maid müüma taludeks.^[7]

Galerii

Sümboolika

Haabersti linnaosa vapil on rohelisel kilbil hõbedane ring ja hõbedane laineline päis (näha on kolm rohelist laineharja). Roheline põhivärvus viitab Haabersti linnaosa rohkele rohelusele ja tema põllumajanduslikule taustale. Hõbedane on valguse ja vaimsuse tähis. Ring on tasakaalu, harmoonia ja kaitse sümbol ning märgib ühtlasi Haabersti linnaosa peamist, Väike-Õismäe asustuskeskust. Laineline kilbijaotus osutab Tiskre ojale, Harku järvele ja merele. Kolm rohelist laineharja tähistavad linnaosa kolme kaunist paika (Kakumäe, Õismäe, Veskimetsa). Haabersti linnaosa lipu rohelisel kangal on valge ring ja valge laineline vardapoolne külg. Vapi ja lipu kavandas 1997 Priit Herodes.^[8]

Vaata ka

Viited

↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
↑ Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
↑ "Tallinn arvudes 2016" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017.
↑ Tallinna rahvastikuregistri järgi
↑ Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.
↑ toimetaja Jaan Tamm; põhiautor Robert Nerman (2004). Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 98.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Toimetaja Jaan Tamm, põhiautor Robert Nerman (2004). Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 98-100.

Välislingid

Haabersti Linnaosa valitsuse koduleht

[1] Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.

[2] Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.

[3] Päring Statistikaameti andmebaasist

[4] "Tallinn arvudes 2016" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017.

[5] Tallinna rahvastikuregistri järgi

[6] Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.

[7] toimetaja Jaan Tamm; põhiautor Robert Nerman (2004). Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 98.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[8] Toimetaja Jaan Tamm, põhiautor Robert Nerman (2004). Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 98-100.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]