Mähe aedlinn

Mähe aedlinn on allasum Tallinnas Pirita linnaosas Mähe asumis.

Mähe aedlinn piirneb põhjas ja idas Viimsi vallaga, lõunas Lepiku ja Kloostrimetsa asumiga. Aedlinna läänepoolseks piiriks on Mähe oja. Mähe aedlinna ja Viimsi valla vaheliseks piiriks on Maardu–Miiduranna raudtee. Piir Lepiku asumiga kulgeb mööda Kupra teed ja Pärnamäe teed.

Mähe aedlinna hakati rajama 1955. aastal.^[1]

Ala planeeriti suhteliselt väikesteks aianduskruntideks. Krundid on valdavalt 15–20 meetrit laiad, keskmise suurusega 600 m². Nõukogude ajal kehtinud piirangute tõttu oli lubatud krundile ehitada vaid väike aiamaja. Elamualasisesed kõrvaltänavad on kitsad ja kõnniteedeta.^[2]

1990. aastatest on hakatud endisi aiamaju ümber ehitama elamuteks. Piirkonnas on mõned kauplused ja üksikud teenindusettevõtted.^[2]

Mähe aedlinnas tegutsevad Mähe Vaba Aja Keskus ja eralasteaed Punamütsikese Mudilasmaja. Mähe Vaba Aja Keskuse juures asub Mähe park ja spordiväljakud.^[3]

Mähe aedlinna läbib kaks põhitänavat: Randvere tee ja Pärnamäe tee, mida mööda liigub aedlinna läbiv transiitliiklus ja ühistransport.

Aedlinna kõrvaltänavate nimed kuuluvad valdavalt lillede, ilutaimede, ravimtaimede, taimeosade ja aianduse nimesarjadesse.^[1]

Mähe aedlinna tänavad:

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013
↑ ^2,0 ^2,1 Pirita linnaosa üldplaneeringu tekstiline osa. Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsuse nr 179 Lisa 1
↑ Mähe spordiplats ja Mähe park^{[alaline kõdulink]}

[RNLL-1] 1,0 ^1,1 Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013

[püps-2] 2,0 ^2,1 Pirita linnaosa üldplaneeringu tekstiline osa. Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsuse nr 179 Lisa 1

[3] Mähe spordiplats ja Mähe park^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]