Glasgow
| Glasgow | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
 | |||||||
|
| |||||||
| Pindala: 175,5 km² | |||||||
Elanikke: 626 410 (2018)[1]  | |||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid: 55° 52′ N, 4° 15′ W | |||||||
  | |||||||
Glasgow on Suurbritannias asuva Šotimaa suurim linn.
See asub Lääne-Šotimaal Clyde'i jõe kaldal. See suubub Firth of Clyde'i lahte, kust saab sõita Põhjaväina kaudu Iiri merre.[2] Suuruselt teine jõgi Glasgow's on Kelvini jõgi, mis on andnud nime Kelvini parunitele ja sealtkaudu on nimetuse saanud ka temperatuuri mõõtühik kelvin.
Glasgow on olnud asustatud juba sajandeid, sest koht Clyde'i jõe kaldal sobis kalurite peatuspaigaks. Antoninus Piusi rajatud Antoninuse vall läbib tänapäeva Glasgow' kesklinna.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pidev asustus on Glasgow's alates 6. sajandist. 12. sajandil kirjutas piiskop Jocelyn, et 7. sajandil tegutsenud püha Kentigern ehk püha Mungo olevat rajanud Glasgow'sse kloostri, mille ümber olevat kerkinud küla. Kentigern ehk Mungo ise olevat saanud piirkonna esimeseks piiskopiks. Tema mälestuseks on Glasgow' vapil kujutatud lindu, puud, sõrmust suus hoidvat kala ja kella, mis on Kentigerni nelja imeteo sümbolid.
Piiskopi asupaigana oli Glasgow ümbruskonna usuelu keskus. 1150. aasta paiku peeti Glasgow's ka iga-aastast kaheksa päeva kestvat laata.
1123. aastal alustati Kentigerni-Mungo väidetava haua ümber Glasgow katedraali rajamist. Katedraal õnnistati sisse aastal 1136. Edaspidi asendati see suuremaga ja tehti juurdeehitusi, näiteks aastal 1233 nimetatakse katedraali ikka alles ehitusjärgus olevana. Katedraali ehitamise ajal hakkas Glasgow linnaks kujunema ja linnaõigused sai ta 1178. aastal.
1285. aastal ehitati üle Clyde'i jõe Glasgow' sild.
Glasgow' ülikool asutati 1451. aastal.
1478. aastal hakati linna ehitama ka ilmalikke kivihooneid.
Keskajal tabas linna mitu katkuepideemiat, aastatel 1350, 1504, 1574 ja 1584.
Alates 1707. aastast kuulub Glasgow Suurbritannia koosseisu. See andis Glasgow'le nagu kogu Šotimaale juurdepääsu Briti impeeriumi tohutule turule, sealhulgas Põhja-Ameerikale.
Clyde'i jõgi oli madal ega võimaldanud suurtel laevadel sadamasse sõita. Sellepärast rajati Firth of Clyde'i kaldale eeslinn Port Glasgow, kuhu laevad sõita said, sest Firth of Clyde on sügav. Glasgow sai kiiresti tubaka, suhkru ja puuvillaga kauplemise keskuseks. Sajandi lõpul käis üle poole Briti tubakakaubandusest Glasgow' kaudu. 1821. aastal möödus Glasgow rahvaarvu poolest Šotimaa pealinnast Edinburghist. 19. sajandi lõpul oli ta Londoni järel Suurbritannia suuruselt teine linn.
Glasgow'sse hakkas kolima suurel hulgal katoliiklikke iirlasi, eriti Ulsterist. Iirlaste sisseränne oli Glasgow's märkimisväärne kogu 20. sajandi jooksul.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Glasgow's sajab aastas keskmiselt 1205 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on jaanuar (142 mm) ja detsembris (138 mm). Kõige vähem, 60 mm sajab aprillis. Aastas sajab vihma keskmiselt 165 päeval. Kõige rohkem, 17 sajupäeva on jaanuaris ja detsembris, aprillist kuni juulini on 11 sajupäeva kuus. Päikest paistab aastas keskmiselt 1240 tundi, neist kõige rohkem mais (179 tundi) ja juunis (168 tundi), kõige vähem detsembris (30 tundi) ja jaanuaris (34 tundi).
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]12. sajandini oli Glasgow harilik küla. Seoses katedraali rajamisega muutus ta 12. sajandil linnaliseks asulaks.
2001. aastal elas linnas 1 749 200 elanikku.[viide?] Linna elanikkond kasvas 1920. aastatel üle miljoni, kuid on seejärel vähenenud naaberlinnadesse väljarände ja linna halduspiiride muutmise tõttu.
Tänapäeval elab Glasgow' linnastus üle 2,1 miljoni inimese.[viide?]
Umbkaudne elanike arv:
- 1500–2000 (1400)
- 2500–3000 (1500)
- 3000 (1544)
- 4500 (1556)
- 5000–7500 (1500)
- 7600 (1611)
- 12 000 (1680)
- 13 000 (1710)
- 15 000 (1720)
- 23 500 (1755)
- 329 096 (1851)
- 785 000 (1911)
- 734 000 (1985)
- 629 500 (2001)
- 584 200 (2008)
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on suured metallurgia- ja laevaehitusettevõtted.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on Glasgow' metroo (vanuselt maailma kolmas) ja linna lähedal kaks rahvusvahelist lennujaama: Glasgow ja Glasgow Prestwick.
Üle Clyde'i jõe on ehitatud palju sildu ja jõe alt läheb läbi 1957. aastal valminud tunnel.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas peeti 1872. aastal esimene rahvusvaheline jalgpallimäng Inglismaa ja Šotimaa jalgpallikoondise vahel. See lõppes väravateta viigiga.
Glasgow' kuulsamad jalgpalliklubid on Rangers FC ja Celtic FC, mis mängivad Scottish Premier League'is.
Glasgow's on kutseline korvpalliklubi Glasgow' Rocks.
9. novembril 2007 valiti Glasgow 2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängude toimumiskohaks. Glasgow esitas kandidatuuri 2018. aasta noorte olümpiamängude korraldamiseks.
5.-6. augustil 2023 toimusid Glasgow's maanteeratturite maailmameistrivõistlused.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.nrscotland.gov.uk/files/statistics/council-area-data-sheets/glasgow-city-council-profile.html
- ↑ Suur maailma atlas, lk 54–55
- ↑ Aabrams, Ken Thor, toim (5. august 2023). "Martti Lenzius lõpetas juunioride grupisõidu MM-il 50. kohal". Delfi Sport. Vaadatud 5. augustil 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: Glasgow |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Glasgow |