Tunnel

See artikkel räägib rajatisest; saate kohta vaata artiklit Tunnel (saade)

Tunnel on maa- või veealune läbikäik, mis on täielikult suletud, välja arvatud sisse- ja väljapääsud, mis tavaliselt asuvad tunneli otstes.

Tunnel võib olla mõeldud jalakäijatele, autotranspordile, raudteetranspordile või kanalitele. Mõned tunnelid on akveduktid, mille kaudu voolab vesi hüdroelektrijaamadesse või tarvitamiseks joogiveena. Samuti võidakse tunnelit kasutada kanalisatsioonina, heitvee transpordiks. Tunneleid ehitatakse elektri- või sidekaablite tarbeks, kuid ka loomade läbipääsuks maanteede või raudteede alt.

Salakäigud võimaldavad mingisse piirkonda ohu korral märkamatult sisse või sealt välja pääseda, nagu Củ Chi tunnelid Vietnamis Ho Chi Minhis või salakaubavedajate tunnelid Gaza tsoonist Egiptusse. Mõned tunnelid on rajatud kaitseotstarbel, näiteks teise maailmasõja ajal Saksamaal ehitatud Mittelwerk ja Cheyenne'i mäe alune juhtimiskeskus USA-s. Tunnelisüsteeme, millesse inimesi maetakse, nimetatakse katakombideks; neid leidub paljude vanemate linnade all, kus linnasisesed surnuaiad on täitunud.

Tunnelid võivad olla transpordi seisukohalt elutähtsad. Suurlinnades paiknevad eraldi tunnelisüsteemides metrood, kus maa-aluste rongidega sõidavad iga päev sajad tuhanded inimesed. Mägistes riikides nagu Šveits võib tunnelitest aga sõltuda terve riigi transpordisüsteem.

Tunneliehituseks on kolm põhilist meetodit:

kaevata kraav ja see pealt katta;
puurida tunnel selle kohal asuvat maapinda eemaldamata;
viia tunneli osad veekogu põhja, seal ühendada ja hiljem kogu tunnel veest tühjaks pumbata.

Meetodi valik sõltub tunneli eesmärgist, pinnasest ja muudest asjaoludest. Üldjuhul on tunnelid märgatavalt kallimad kui näiteks sillad, tunneliehituses on ülekulud tavalised.

Oletatavasti on maailma vanim veealune tunnel Terelek kaya tüneli Türgis Kızıli jõe all, Boyabati ja Duragani linnast lõunas. Selle vanuseks on hinnatud 2000–5000 aastat, tõenäoliselt oli see kaitseotstarbeline.

Kuna tunnelid on üldjuhul piiratud väljapääsuga suletud ruumid, millesse õhk pääseb vaid kitsaste kanalite kaudu, on põlengud tunneleis eriti ohtlikud. Ka abi pääsemist tunnelitesse on raske korraldada. Seetõttu on pikkades tunnelites ka autoõnnetused vahel märksa suurema ohvrite arvuga kui sama suurusega liiklusõnnetused maanteel.

Pikimad tunnelid

Pikemalt artiklis Maailma pikimate tunnelite loend

Delaware Aqueduct New Yorgis USAs, 137 km pikk.
Seikan Tunnel Jaapanis on maailma pikim raudteetunnel, 53,9 km.
Channel Tunnel, mis ühendab Inglismaad ja Prantsusmaad La Manche'i väina merepõhja alt, 50 km, millest 39 km asub merepõhja all.
Lötschbergi Baastunnel Šveitsis, raudteetunnel, 34,5 km.
Lærdal Tunnel Norras, 24,5 km.

Vaata ka