Mine sisu juurde

Faks

Allikas: Vikipeedia
Faksiaparaat 1999. aastast

Faks (lühend sõnast faksiimile) ehk telefaks[1][2] on trükitud või skaneeritud teksti, jooniste, fotode ja muude graafiliste kujutiste ülekanne tavaliselt telefoninumbrile, mis on ühendatud printeri või muu väljundseadmega. Faksiks nimetatakse sageli ka faksiaparaati kui ka faksiimilesidet või -saadetist ennast.[1]

Algne dokument skaneeritakse faksiaparaadiga, mis töötleb sisendkujutise üheks fikseeritud pildiks, teisendab selle rasterkujutiseks ja saadab selle telefonside kaudu helisagedustoonidena. Vastuvõttev faksiaparaat tõlgendab need toonid, genereerib fikseeritud pildi ja prindib paberkoopia.[3] Varajased faksisüsteemid teisendasid pildi tumeduse helisignaaliks pideval või analoogsel moel. 1980. aastast saati saadab enamik faksiaparaate leheküljest üle heliks kodeeritud digitaalesituse, kasutades andmete pakkimist, et kujutise valgeid ja musti alasid kiiremini edastada.

Faksiaparaadid olid 1980. ja 1990. aastatel kontorites laialt levinud, kuid sellised internetipõhised tehnoloogiad nagu e-post ja veeb on faksitehnoloogia peaaegu igas valdkonnas välja vahetanud. Siiski kasutatakse faksiaparaate veel näiteks tervishoius ja korrakaitses.[4]

  1. 1,0 1,1 Leemets, Tiina (21. mai 1993). "Kas fax või faks?". Hommikulehtcit. via Eesti Keele Instituut.
  2. Faks (EKSS)
  3. Rouse, Margaret (juuni 2006). "What is fax?". SearchNetworking. Vaadatud 25. juulil 2012.
  4. Haigney, Sophie (19. november 2018). "The Fax Is Not Yet Obsolete". The Atlantic. Emerson Collective. Vaadatud 13. märtsil 2022.