Mine sisu juurde

ExoMars Trace Gas Orbiter

Allikas: Vikipeedia
ExoMars Trace Gas Orbiter
ExoMars Trace Gas Orbiter
Organisatsioon ESA/Roskosmos
Missioonitüüp kosmosesond
Kaaslane Marss
Orbiiti sisenemise aeg 19. oktoober 2016
Stardi aeg 14. märts 2016
Kanderakett Proton-M
Stardikompleks Bajkongõri kosmodroom
Missiooni kestus 7 aastat (planeeritud)
COSPAR ID 2016-017A
SATCAT 41388
Mass 3755 kg
Suurused 3.2 × 2 × 2 m
Võimsus ~2000 W
Orbiidi elemendid
Ekstsentrilisus 0
Inklinatsioon 74 kraadi
Apogee 400 km
Perigee 400 km
Tiirlemisperiood 2 tundi

ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO) on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond,[1] mis startis Marsile 14. märtsil 2016[2] ja saabus Marsi orbiidile 19. oktoobril 2016.[3]

16. oktoobril eraldus TGOst maandur Schiaparelli[4], mis sisenes 19. oktoobril Marsi atmosfääri. Schiaparelli eraldus TGOst [5] ja sisenes Marsi atmosfääri 19. oktoobril. Marsi pinnale laskumine läks kavakohaselt kuni ESA kaotas teadmata põhjusel maanduriga ühenduse[6] ja kinnitas hiljem, et Schiaparelli ei elanud maandumist üle.[7]

Trace Gas Orbiter asus 2018. aastal kaardistama Marsi atmosfääri[8] ning selle eesmärgiks on saada parem ülevaade atmosfääris olevast metaanist ja teistest gaasidest, mis võivad olla tekkinud bioloogilise või geoloogilise tegevuse tulemusel[9]. TGOst saab ka sidejaam, mis hakkab vahendama Maa ja Marsi pinnal asuvate kulgurite, sealhulgas 2020. aastal Marsile saadetava Exomarsi kulguri[10], suhtlust.[8]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Marsi atmosfääri uurivad sondid ja vaatlused Maalt on näidanud, et atmosfääris on väike kogus metaani ja on jäänud mulje, et see kogus varieerub sõltuvalt ajast ja kohast.[11][12] Kuna metaan ei püsi Marsi atmosfääris kauem kui aasta, peab seda kogu aeg kusagilt juurde tulema, kuid teadlased pole seni suutnud selle päritolu välja selgitada.[13] Metaani tekkimise peamised versioonid on võimalike mikroorganismide elutegevus või geoloogiline aktiivsus.[14][15]

Kuna Marsi metaani tekkepõhjused pole teada, asusid NASA ja ESA planeerima kosmosesondi saatmist Marsile, et uurida metaani päritolu ja selgitada välja, et kas see on tekkinud bioloogilistel või geoloogilistel põhjustel.[16][17]

Koostöökatse NASAga

[muuda | muuda lähteteksti]

NASA alustas 2008. aastal Mars Science Orbiteri (MSO) projekti, mis pidi Marsile startima 2013. aasta teises pooles.[18] Juulis 2009 leppisid NASA ja ESA kokku, et projektiga hakkavad tegelema mõlema agentuuri insenerid, ehitatakse ainult üks satelliit ja kulud jaotatakse pooleks. Kuna algselt plaaniti kulgur saata Marsile koos TGO-ga, pidi ESA kulguri kaalu vähendama, et see mahuks koos sondiga kanderaketti. Kaalu vähendamise asemel otsustati seda kahekordistada, kui missioon jaotati kahe kanderaketi peale.[19] ESA ExoMarsi projekt liideti samuti koostööprojekti ning seetõttu keskendus NASA ainult sondi teadusseadmetele.[18]

Pärast 2013. aasta USA föderaaleelarve avalikustamist 2012. aastal, otsustas NASA oma osaluse eelarvekärbete tõttu lõpetada, et maksta kinni James Webbi kosmoseteleskoobi ehitusel tekkinud lisakulutused.[20][21] NASA projektist lahkumise tõttu, pidi ESA ExoMarsi projekti plaanid ümberkorraldama.

Koostöö Roskosmosega

[muuda | muuda lähteteksti]

15. märtsil 2012 otsustas ESA, et jätkab ExoMarsi programmiga ja asub koostööd tegema Roskosmosega, kes tarnib kaks kanderaketti Proton ja ehitab lisamaandumissüsteemid 2020. aastal Marsile saadetavale kulgurile.[22][23][24]

Koostöö raames jaotati ExoMars kaheks osaks: sondist ja maandurist missioon, mis startis 2016. aastal ja kulguri missioon, mis stardib 2020. aastal.[25]

Start

[muuda | muuda lähteteksti]

Maandur Schiaparelli ja ExoMars Trace Gas Orbiter läbisid viimased testid jaanuaris 2016 ning pärast seda kinnitati need Baikonuri kosmodroomil Protoni kanderaketile. Sond startis 14. märtsil, kell 9:31 (UTC) ja see jäi kanderaketi külge veel 10 tunniks, et seada sond õigele kursile. Lennujuhid said TGOlt signaali samal päeval kell 21:29 (UTC) ja telemeetria kinnitas, et süsteemid töötavad veatult.

Varsti pärast TGO eraldumist kanderaketist, märkas Brasiilia teleskoop kanderaketi juures väikeseid objekte, mis andis alust oletada, et raketi aste oli sondist paari kilomeetri kaugusel plahvatanud.[26] Pressikonverentsil eitas Roskosmose peadirektor, Igor Komarov, kuuldusi plahvatusest ja avaldas telemeetria info.[27]

Saabumine Marsile

[muuda | muuda lähteteksti]

Schiaparelli maandur eraldus emalaevast 16. oktoobril 2016, kolm päeva enne Marsile saabumist ja sisenes atmosfääri kiirusel 21 000 km/h.[5] Maandumine sujus plaanipäraselt, kuni lennujuhid kaotasid maanduriga maandumise lõpp-faasis ootamatult ühenduse.[28] Maanduri signaali ootasid kaks NASA ja üks ESA kosmosesond, kuid seda ei tulnudki. ESA teatas, et maandur saatis maandumise ajal andmeid kuni side katkemiseni[29] ja lubas välja selgitada, miks maandur lennujuhtimiskeskusega enam ühendust ei võtnud.[30][31]

21. oktoobril teatas ESA, et maanduri pidurduslangevari eraldus liiga vara ja retroraketid töötasid 30 asemel 3–4 sekundit.[32][33][34] Ebaõnnestunud pidurduse tõttu kukkus maandur 2–4 km kõrguselt kiirusel üle 300 km/h Marsi pinnale puruks ja ESA ei välista, et see võis kokkupõrkel plahvatada.[35] Maanduri rusud leidis samal päeval Mars Reconnaissance Orbiter.[36][37][38]

Trace Gas Orbiter sisenes Marsi orbiidile 19. oktoobril 2016. Sond korrigeeris 11 kuud (märts 2017 kuni aprill 2018) oma orbiiti ja aeglustas, et jõuda planeedi atmosfääri uurimiseks sobivale orbiidile[39]. TGO teadusmissioon algas 2018. aasta aprilli keskpaigas.[40]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ ESA – Robotic Exploration of Mars: ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO), ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO) Searching for signature gases in the Martian atmosphere
  2. ↑ "ExoMarsi kosmosesond startis edukalt Marsi suunas". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2016. Vaadatud 19. oktoobril 2016.
  3. ↑ Mars landing: ESA declare success despite Schiaparelli probe's silence – as it happened
  4. ↑ ESA Mars probe Schiaparelli detaches from mothership for descent
  5. ↑ 5,0 5,1 SPACE.com: European Mars Lander Separates From Mothership, Takes Aim at Red Planet
  6. ↑ "Võimalik krahh? Marsile maanduma pidanud Schiaparelli signaal lakkas enne maandumist". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2016. Vaadatud 19. oktoobril 2016.
  7. ↑ Sky News:Experimental Mars probe destroyed, confirms European Space Agency
  8. ↑ 8,0 8,1 Timeline for ExoMars 2016
  9. ↑ "Trace Gas Orbiter instruments". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2016. Vaadatud 19. oktoobril 2016.
  10. ↑ "What is ExoMars?". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2016. Vaadatud 19. oktoobril 2016.
  11. ↑ ESA:Searching for signature gases in the Martian atmosphere
  12. ↑ "Nature News:Plumes of methane identified on Mars" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2015. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  13. ↑ ERR Novaator: Marsi metaan võib välja pahiseda kivi seest
  14. ↑ "NASA:Martian Methane Reveals the Red Planet is not a Dead Planet". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2009. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  15. ↑ METHANE PRODUCTION BY METHANOGENS IN PERCHLORATE-SUPPLEMENTED MEDIA.
  16. ↑ BBC News: Agencies outline Mars initiative
  17. ↑ "Thaindian News: NASA orbiter to hunt for source of Martian methane in 2016". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2018. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  18. ↑ 18,0 18,1 "Report to MEPAG on the ESA-NASA Joint Instrument Definition Team (JIDT) for the Proposed 2016 Orbiter-Carrier" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. september 2015. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  19. ↑ Europe's Mars plans move forward
  20. ↑ Experts React to Obama Slash to NASA’s Mars and Planetary Science Exploration
  21. ↑ Optics.org:NASA drops ExoMars missions in 2013 budget
  22. ↑ BBC News: Europe still keen on Mars missions
  23. ↑ The Guardian:Spacewatch: Uncertainties for ExoMars
  24. ↑ Russian Space Web: ExoMars-2016 mission
  25. ↑ N° 11–2016: Second ExoMars mission moves to next launch opportunity in 2020
  26. ↑ Popular Mechanics: Did the New Russia-Europe Mars Mission Narrowly Escape a Launch Disaster?
  27. ↑ Spacenews.com:Roscosmos gives detailed rebuttal to reports of Proton ExoMars launch anomaly
  28. ↑ Fears grow that ExoMars lander lost in final minute of descent
  29. ↑ Maandur kadus Marsile jõudmise asemel kosmosesse[alaline kõdulink]
  30. ↑ "ESA: Me ei tea, mis Marsile laskunud maandurist sai". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2016. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  31. ↑ European Spacecraft Reaches Mars Orbit, But Lander's Fate Uncertain
  32. ↑ BBC News:European Schiaparelli Mars probe's parachute 'jettisoned too early'
  33. ↑ CBC News:European Space Agency says Mars probe crash-landed and may have exploded
  34. ↑ How ExoMars Schiaparelli lander may have met its fate on Mars
  35. ↑ ANSA:Schiaparelli 'crashed at 300 km/h'
  36. ↑ RIP, Schiaparelli: European Mars Lander's Crash Site Seen By NASA Probe
  37. ↑ Camera on Mars Orbiter Shows Signs of Latest Mars Lander
  38. ↑ "Mars Reconnaissance Orbiter views Schiaparelli landing site". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2016. Vaadatud 21. oktoobril 2016.
  39. ↑ Seeker: Europe's Mars Mission Is About to 'Surf' the Red Planet's Atmosphere
  40. ↑ "Methane-Sniffing Orbiter Finishes 'Aerobraking' Dives Through Mars' Atmosphere". Space.com. Vaadatud 24. märts 2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ExoMars_Trace_Gas_Orbiter&oldid=6682346"