Mine sisu juurde

Mars Reconnaissance Orbiter

Allikas: Vikipeedia
Mars Reconnaissance Orbiter
Kunstniku kujutis Mars Reconnaissance Orbiterist Marsi orbiidil.
Missiooni tüüp kosmosesond
Operaator NASA/JPL
COSPAR ID 2005-029A
SATCAT 28788
Missiooni kestus kaks aastat (planeeritud)
17 aastat 1 kuu ja 13 päeva (seisuga 23.04.2023)
Kosmoseaparaadi omadused
Stardimass 2180 kg
Kuivmass 1031 kg
Lasti mass 139 kg
Võimsus 1000 W
Missiooni algus
Stardi aeg 11.43.00, 12. august 2005 (UTC)
Kanderakett Atlas V
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 41
Starditeenuse osutaja Lockheed Martin
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem areotsentriline orbiit
Režiim päikesesünkroonne orbiit
Periapsiid 250 km[1]
Apoapsiid 316 km[1]
Orbiidi kalle 93 kraadi
Tiirlemisperiood 111 minutit

Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) on NASA Marsi uurimisprogrammi raames välja töötatud kosmosesond, mille eesmärk on otsida tõendeid vee olemasolu kohta Marsil ning toetada teisi Marsi-missioone. Sondi maksumus on 720 miljonit USA dollarit.[2] Missioon pidi kestma kaks aastat, kuid see on kestnud üle kümne aasta.[2]

MRO startis Marsile 12. augustil 2005 ja jõudis Marsi orbiidile 10. märtsil 2006.[3][4] Pärast kuuekuulist aeropidurdusfaasi asus MRO 2006. aasta novembris oma lõplikule teadusorbiidile ja alustas seejärel planeedi uurimist.[5][6] Missiooni põhieesmärgid on Marsi kliima jälgimine, geoloogiliste protsesside uurimine, võimalike tulevaste maandumiskohtade kaardistamine ning teiste missioonide andmeside toetamine. Nende ülesannete täitmiseks on sond varustatud mitmesuguste seadmetega, mille hulgas on kolm kaamerat, kaks spektromeetrit ja maa-alust struktuuri uuriv radar.[7]

Seisuga 29. juuli 2023 oli sond Maale saatnud üle 450 terabiti teadusandmeid, aidanud valida NASA Marsi-maanduritele ohutuid maandumiskohti, avastanud puhta veejääga uusi kraatreid ning kogunud lisatõendeid selle kohta, et vesi on kunagi voolanud Marsi pinnal. Satelliidi sidesüsteemid on nii võimsad, et NASA loodab seda kasutada ülekandejaamana ka tulevaste missioonide jaoks.[2]

Missiooni eesmärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mars Reconnaissance Orbiteril on nii teaduslikud kui ka Marsi uurimismissioone toetavad eesmärgid. Selle peamine teadusmissioon oli algselt plaanitud kestma novembrist 2006 kuni novembrini 2008, samas kui missioonide toetamine pidi kestma 2006. aasta novembrist kuni 2010. aasta novembrini. Mõlemat on hiljem pikendatud. Mars Reconnaissance Orbiter toimib side ülekandejaamana, mis vahendab suhtlust Maa ning Marsil asuvate kulgurite ja maandurite vahel.[8]

MRO ametlikud teaduslikud eesmärgid on järgmised: jälgida Marsi kliimat, keskendudes eriti atmosfääri ringlusele ja hooajalistele muutustele, otsida märke kunagisest ja praegusest vee olemasolust ning uurida, kuidas vesi on planeedi pinnavorme kujundanud. Veel oli eesmärgiks kaardistada ning analüüsida geoloogilisi protsesse, mis on Marsi pinda vorminud. MRO-d kasutati ka varem kadunuks jäänud Mars Polar Landeri ja Beagle 2 rusude otsimisel.[9] Mars Reconnaissance Orbiter leidis Beagle 2 tervena 2015. aastal, kuid Mars Polar Landerit pole leitud.[10][11]

Marsi teiste missioonide toetamiseks on MRO-l ka missioonituge pakkuvad eesmärgid. Nende hulka kuulub andmeside vahendamine Marsi pinnal tegutsevatelt seadmetelt Maale ning tulevaste maandumispaikade ja marsikulgurite võimalike liikumistrajektooride ohutuse ja teostatavuse hindamine.[12][13] MRO tehtud fotosid kasutati näiteks Phoenixi, Curiosity, InSighti ja Perseverance'i maandumispaikade valimisel.[14][15]

Start ja orbiidile sisenemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Kunstniku kujutis MRO aeropidurdamisest

Mars Reconnaissance Orbiter startis Marsile 12. augustil 2005 ja selle viis orbiidile kanderakett Atlas V.[16]

Sond saabus Marsile seitse ja pool kuud hiljem.[17] Teel olles katsetati ja kalibreeriti enamik teadusseadmeid ning kolm korda korrigeeriti sondi kurssi. Tagamaks õigele orbiidile jõudmine Marsile saabumisel, kavandati neli trajektoori korrigeerimise manöövrit ja arutati viiendat avariimanöövrit. Orbiidile jõudmiseks oli siiski vaja ainult kolme trajektoori korrigeerimise manöövrit ja nii säästeti pikendatud missiooni jaoks 27 kg kütust.[18]

MRO alustas orbiidile sisenemist 10. märtsil 2006, möödudes Marsi lõunapoolkerast umbes 370–400 kilomeetri kõrguselt. Kõik kuus sondi peamootorit töötasid 27 minutit, aeglustades selle kiirust 1000 meetri võrra sekundis. Manööver oli erakordselt täpne – orbiidile sisenemise rada oli planeeritud üle kolme kuu varem ning saavutatud kiiruse muutus erines kavandatust vaid 0,01% võrra. Heeliumipaagi planeeritust madalam temperatuur vähendas mootorite tõukejõudu 2%, kuid pardaarvuti korrigeeris selle automaatselt, lastes mootoril töötada 33 sekundit ettenähtust kauem.[19] Orbiidile sisenemine oli edukas ning MRO jäi väga elliptilisele polaarorbiidile, mille tiirlemisperiood oli ligikaudu 35,5 tundi.[20] Vahetult pärast orbiidile jäämist oli perigee 426 km ja apogee 44 500 km.[21]

MRO ühines Marsi orbiidile saabumisel viie teise aktiivse kosmoseaparaadiga, mis olid kas orbiidil või planeedi pinnal. Orbiidil tiirlesid Mars Global Surveyor, Mars Express ja 2001 Mars Odyssey ning pinnal töötasid kaks marsikulgurit: Spirit ja Opportunity.

30. märtsil 2006 alustas Mars Reconnaissance Orbiter aeropidurdusprotsessi – kolmeetapilist manöövrit, mille eesmärk oli vähendada orbiidi kõrgust ja tiirlemisperioodi, et saavutada madalam ja peaaegu ringikujuline tööorbiit, säästes võimalikult palju kütust. Esimeses etapis alandas sond tõukurite abil oma perigee kõrgust, et Marsi atmosfäär hakkaks sondi aeglaselt pidurdama. Teises etapis mis kestis 445 tiiru ehk ligikaudu viis Maa kuud, säilitati pidevalt perigee kõrgus, tehes samal ajal väiksemaid korrektsioone. Eesmärk oli hoida MRO piisavalt madalal, et sellele mõjuksid pidurdusjõud, kuid piisavalt kõrgel et see liiga palju kiirust ei kaotaks. Kolmandas etapis tõstis MRO 30. augustil 2005 ennast Marsi atmosfääri mõjualast kõrgemale, viies sõiduki stabiilsele teadustöö orbiidile.[22] Septembris 2006 korrigeeris MRO tõukurite abil oma orbiidi veelgi, ning on nüüd 250–316 km kõrgusel orbiidil ning tiirlemisperioodiks on 112 minutit.[23][24]

Teadusaparatuur

[muuda | muuda lähteteksti]

MRO pardal on kolm kaamerat, kaks spektromeetrit ja radar. Lisaks on pardal veel kolm tehnilist mõõteriista ning kaks teaduseksperimenti, mis kasutavad inseneeriasüsteemide andmeid teaduslike andmete kogumiseks. Kaks tehnilist mõõteriista on mõeldud uue varustuse testimiseks ja demonstreerimiseks tulevaste missioonide tarbeks. MRO teeb aastas umbes 29 000 pilti.[25]

HiRISE

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis HiRISE
HiRISE kaamera struktuur

High Resolution Imaging Science Experiment ehk HiRISE on 0,5-meetrise peegelteleskoobiga kaamera. HiRISE-i teleskoop on seni suurim süvakosmosemissioonil kasutatud teleskoop. Kaamera lahutusvõime on 1 mikroradiaan, mis tähendab, et 300 km kõrguselt suudab see eristada objekte suurusega 0,3 meetrit. Võrdluseks: Maa satelliidipildid on tavaliselt kättesaadavad 0,5-meetrise lahutusvõimega.

HiRISE teeb pilte värvispektri kolmes lainealas: 400–600 nm (sinine-roheline), 550–850 nm (punane) ja 800–1000 nm (lähiinfrapuna).[26] Punase kanali pildid on 20 264 pikslit laiad (umbes 6 km), B–G ja NIR pildid aga 4 048 pikslit laiad (umbes 1,2 km). Punased pildid on 6 km laiad ja teistes lainealades tehtud pildid on 1,2 kilomeetrit laiad. HiRISE-i pardaarvuti loeb saabuvat infot reaalajas ning pildi pikkust piirab ainult pardaarvuti mälu, mis on 28 Gb.[27]

Iga 16,4-gigabitine pilt tihendatakse enne edastamist 5 gigabitile. Võimalike maandumiskohtade kaardistamise hõlbustamiseks suudab HiRISE toota ka stereopilte, millest saab arvutada pinnavormi kuni 0,25-meetrise täpsusega. HiRISE-i ehitas Ball Aerospace & Technologies Corporation.[28]

CTX

[muuda | muuda lähteteksti]
Context Camera

Context Camera (CTX) on kaamera, mis teeb mustvalgeid fotosid resolutsiooniga kuni 6 meetrit ja selle eesmärgiks on pildistada taustkaardid HiRISE-i ja CRISM-i jaoks[29]. Lisaks pildistatakse sellega tähtsaks peetavaid regioone ning võimalikke maandumispaiku tulevastele missioonidele.[30][31][32] CTX teeb pilte, mille laius on 30 km ja pikkus kuni 160 kilomeetrit ning selle abil oli 2010. aastaks Marsi pinnast kaardistatud 50 %.[33] 2017. aastaks oli CTX kaardistanud 99 % Marsi pinnast, mis võimaldas NASA-l luua interaktiivse Marsi kaardi, mis avaldati 2023. aastal.[34] Kaamera ehitas ja selle käigus hoidmise eest vastutab Malin Space Science Systems.[35]

MARCI

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Mars Color Imager
MARCI

Mars Color Imager (MARCI) on suhteliselt madala lahutusvõimega lainurkkaamera, mis jälgib Marsi pinda viies nähtavas ja kahes ultraviolettkiirguse lainealas.[36] Kaamera teeb iga päev umbes 84 pilti ja koostab globaalse kaardi, mille resolutsioon on 1–10 km piksli kohta. MARCI abil avaldab NASA iganädalase Marsi ilmateate.[37] Kaamera aitab uurida planeedi hooajalisi ja aastaseid muutusi ning kaardistab veeauru ja osooni esinemist planeedi atmosfääris.

Kaamera ehitas ja selle käigus hoidmise eest vastutab Malin Space Science Systems.[38] Sama MARCI kaamera oli ka Marsi atmosfääri kukkunud Mars Climate Orbiteril.

CRISM

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Compact Reconnaissance Imaging Spectrometer for Mars

Compact Reconnaissance Imaging Spectrometer for Mars (CRISM) on nähtavas ja lähiinfrapunases valguses töötav spektromeeter, mida kasutati Marsi pinnamineraalide üksikasjalike kaartide koostamiseks. Seade töötas lainepikkuste vahemikus 362–3920 nanomeetrit, mõõtes spektrit 544 kanalis, millest igaüks oli 6,55 nanomeetri laiune. Selle ruumiline lahutusvõime oli 18 meetrit, kui see asus 300 kilomeetri kõrgusel. CRISM aitas tuvastada mineraale ja ühendeid, mis viitavad Marsil kunagi või praegu esinevale veele.[39] CRISM lülitati välja 3. aprillil 2023.

MCS

[muuda | muuda lähteteksti]
Mars Climate Sounder

Mars Climate Sounder (MCS) on radiomeeter, mis vaatleb Marsi atmosfääri nii ülalt alla kui ka horisontaalsuunas, et mõõta atmosfääri vertikaalseid muutusi.[40] Seadmel on üks nähtava ja lähiinfrapuna valguse kanal (0,3–3,0 mikromeetrit) ning kaheksa kauginfrapuna kanalit (12–50 mikromeetrit), mis on valitud spetsiaalselt atmosfääriuuringuteks.

MCS jälgib Marsi atmosfääri horisondi suunas (nagu seda näeb MRO), jagades selle vertikaalseteks kihtideks ja tehes mõõtmisi iga 5 km järel.[41][42] Nendest andmetest pannakse kokku globaalsed ilmaandmestikud, mis kirjeldavad Marsi ilma põhiparameetreid: temperatuuri, rõhku, niiskust ja tolmukontsentratsiooni.[43] MCS kaalub umbes 9 kg ja alustas tööd 2006. aasta novembris. Sellest ajast alates on MCS aidanud koostada mesosfääri pilvede kaarte, uurida ja klassifitseerida tolmutorme ning andnud esmakordselt otseseid tõendeid süsihappegaasi lumest Marsil.

Mars Climate Sounderi ehitas NASA Jet Propulsion Laboratory. See on täiustatud versioon seadmetest, mis ehitati Mars Observeri ja Mars Climate Orbiteri missioonide jaoks.[44]

SHARAD

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis SHARAD

Shallow Radar (SHARAD) on radar, mille eesmärk on uurida Marsi polaarjäämütside sisemist struktuuri. SHARAD kasutab HF-raadiolaineid vahemikus 15–25 MHz, mis võimaldab seadmel näha kuni kolme kilomeetri sügavusele ning eristada kihte, mis on vaid 7 meetri paksused. SHARAD on projekteeritud töötama koos Mars Expressi MARSISega, mis on võimeline nägema märkimisväärselt sügavamale kuid mille lahutusvõime on väiksem. SHARAD-i ja MARSISe ehitas Itaalia Kosmoseagentuur.[45]

Muud seadmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Päikesepaneelid ja elekter

[muuda | muuda lähteteksti]
MRO päikesepaneel

Mars Reconnaissance Orbiter saab kogu kasutatava elektri kahelt päikesepaneelilt, mis võivad liikuda iseseisvalt. Mõlema päikesepaneeli mõõtmed on 5,35 × 2,53 meetrit ja ühe paneeli pindala on 9,5 m.2[46] Päikesepaneele katavad 3744 elementi ja need on võimelised muutma 26% saadavast päikesevalgusest elektriks. Elementide kogutoodang on 32 volti.[47] Marsi orbiidil on Mars Reconnaissance Orbiteri ühe päikesepaneeli võimsus rohkem kui 1000 W ja kui MRO tiirleks Maa orbiidil, oleks ühe päikesepaneeli võimsus 3000 W.[48][49]

Sondil on kaks laetavat nikkel-vesinikakut, mis varustavad sondi elektriga, kui see on Marsi varjus.[50] Mõlemad akud mahutavad 50 amper-tundi, kuid nende mahutavust ei saa täielikult kasutada, et vältida nende kasutuks muutumist. Nimelt peavad mõlemad akud end pidevalt laadima-tühjendama, aga tühjendamisel aku pinge langeb ning kulutab akut. MRO akude selline säästmine võimaldab nende eluiga ja selle kaudu kogu missiooni pikendada, eriti kui arvestada asjaolu, et akude rikked on kõige sagedasem kosmosesondide kaotamise põhjus.

Sondi aeropiduramise ajal mõjutas Marsi atmosfäär kõige rohkem päikesepaneele, mis toimisid väikeste langevarjudena ja aeglustasid sondi kiirust. Insenerid pidid selleks, et Marsi atmosfäär päikesepaneele ei lõhuks, ehitama need nii, et need taluksid temperatuure kuni 200 °C.[51]

Elektroonika

[muuda | muuda lähteteksti]

MRO põhiarvutiks on 133 MHz taktsagedusega, 10,4 miljonit transistorit sisaldav 32-bitine RAD750 protsessor – kiirguskarastatud versioon PowerPC 750-st või G3 protsessorist, millele on ehitatud spetsiaalne emaplaat. Protsessor võib tänapäevaste arvutitega võrreldes tunduda nõrk, kuid see on töökindel, vastupidav ning suudab töötada ka päikesetormide tingimustes.[52] Operatsioonisüsteemiks on VxWorks, millele on lisatud ulatuslikud tõrkekindluse protokollid ja pidev süsteemide jälgimine.

Andmeid salvestatakse 160 gigabitises (ehk 20 GB) välkmälumoodulis, mis koosneb enam kui 700 mälukiibist, millest igaüks on mahutavusega 256 Mbit. Tegelikult ei ole see mälumaht kuigi suur, arvestades kogutava andmehulgaga – näiteks üksainus HiRISE kaamera foto võib olla kuni 28 gigabitti suur.[52]

Side

[muuda | muuda lähteteksti]
MRO suure võimendusega sideantenn
MRO kogutud andmete maht võrrelduna teiste NASA kosmosemissioonidega

Mars Reconnaissance Orbiter on varustatud läbi aegade võimekaima süvakosmosesse saadetud sidesüsteemiga.[48] Tarkvaraline raadio Electra, mis töötab UHF-sagedusalas, võimaldab paindlikku suhtlust Marsile lähenevate, maanduvate ja seal tegutsevate kosmoseaparaatidega. Electra suudab automaatselt võtta ühendust teiste seadmetega ja aitab näiteks marsikulguril oma asukohta määrata.[53]

Sidepidamine Maaga toimub suure võimendusega, kolme meetri läbimõõduga antenni kaudu, mis kasutab X-riba sagedust (8 GHz) ja Süvakosmose sidevõrku. Maksimaalne andmeedastuskiirus ulatub 3–4 megabitini sekundis, mis on kümme korda kiirem kui ühelgi varasemal Marsi tehiskaaslasel.[54] MRO-l on ka kaks 100-vatist X-riba võimendit (millest üks on varuks) ning üks 35-vatine Ka-riba võimendi, mille abil sooviti katsetada tulevaste missioonide jaoks mõeldud kiiremat sidesüsteemi.[55][56]

Lisaks põhivarustusele on sondil kaks madala võimendusega antenni, mis ei ole paraboolantennid ning suudavad Maaga suhelda ükskõik millise nurga alt. Neid antenne kasutati stardi ja Marsi orbiidile sisenemise ajal ning edaspidi kasutatakse neid vaid hädaolukorras, kui peamine antenn ei ole Maale suunatud.[55]

Ka-riba süsteemi testiti teel Marsile 36 korral ning katseid plaaniti ka teadusmissiooni jooksul. Aeropidurdamise ajal läks üks võimenditest katki ning nüüd töötab suure võimendusega antennil vaid üks Ka-riba võimendi. Kui see samuti rivist välja langeb, ei saa sond enam kasutada kiiret andmevahetust võimaldavat X-riba. Seetõttu otsustas NASA loobuda edasistest Ka-riba katsetest, et süsteemi säästa.[57]

Novembris 2013 oli MRO edastanud Maale juba 200 terabitti andmeid. See teeb sellest NASA kõige produktiivsema Marsi sondi, olles saatnud kolm korda rohkem infot kui kõik varasemad NASA Marsi missioonid kokku.[58]

Käitursüsteem ja asendikontroll

[muuda | muuda lähteteksti]

Mars Reconnaissance Orbiteri pardal on 20 tõukurit. Kuus suuremat tõukurit tekitavad tõukejõudu kokku 1020 N ja neid kasutati orbiidile sisenemisel. Kuuest keskmise suurusega tõukurist on igaüks eraldi tekitama tõukejõudu 20 njuutoni jagu ning neid kasutati Marsi orbiidile sisenemisel ja orbiidile sisenemise kõrguse määramiseks. Kaheksat väikest tõukurit, mis tekitavad tõukejõudu 0,9 njuutonit, kasutatakse pidevalt asendi määramiseks ja korrigeerimiseks[59].

MRO tõukurid ammutavad tööks vajalikku kütust 1175 liitrisest kütusepaagist, mis täideti stardi eel 1187 kg hüdrasiiniga. Enamik kütusest (70%) kasutati ära Marsi orbiidile sisenemisel[59], kuid sondil on järgi piisavalt kütust, et toimida kuni 2030. aastateni[60]. Kütuse rõhku reguleeritakse heeliumi lisamisega.

Asendi määramisel kasutatakse lisaks tõukuritele ka nelja reaktsiooniratast, kuid neid kasutatakse tavaliselt siis, kui on tarvis stabiilset asendit (näiteks HiRISE-iga pildistamise ajal). Süsteemi kolm ratast kontrollivad igaüks ühte liikumisnurka ja neljas on tagavaraks. Üks reaktsiooniratas kaalub 10 kg ja see võib pöörelda kuni 6000 p/min[59].

Sond kasutab oma orbiidi ja vajalike manöövrite arvutamiseks kuutteist päikesesensorit (pooled on tagavaraks) ja kaht tähekompassi, mis annavad NASAle infot sondi asendi kohta. Lisaks kasutatakse kahte miniatuurset inertsimõõtmisüksust (MIMU), millest igaüks koosneb kolmest kiirendusandurist ja güroskoobist. Need süsteemid on väga olulised, sest kõrgresolutsiooniga fotode tegemiseks on vaja sondi kaamera väga täpset suunamist. Süsteemid on projekteeritud minimeerima ka vibratsiooni, et see ei häiriks piltide kvaliteeti.[61]

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]

Sond

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sond saabumas Kennedy Kosmosekeskusse
    Sond saabumas Kennedy Kosmosekeskusse
  • Suure võimendusega antenni paigaldamine
    Suure võimendusega antenni paigaldamine
  • MRO enne lastiruumi paigutamist
    MRO enne lastiruumi paigutamist
  • MRO start
    MRO start
  • MRO start
    MRO start
  • Kunstniku kujutis sondist vaadatuna eest
    Kunstniku kujutis sondist vaadatuna eest

MRO fotosid Marsist

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Danielsoni kraatri pind
    Danielsoni kraatri pind
  • Marsi keeriste jäetud jäljed
    Marsi keeriste jäetud jäljed
  • Victoria kraater
    Victoria kraater
  • HiRISE'i foto Marsi maalihkest
    HiRISE'i foto Marsi maalihkest
  • Liivadüün Marsi põhjapoolusel
    Liivadüün Marsi põhjapoolusel
  • Marsi laviin
    Marsi laviin
  • Centauri Montes
    Centauri Montes
  • Amenthes Fossae
    Amenthes Fossae
  • Acidalia Planitia
    Acidalia Planitia
  • Phlegra Montes
    Phlegra Montes

Teised kosmoseaparaadid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • HiRISE'i foto Phoenixi Marsile maandumisest. Pildi peal tundub, et Phoenix on teel kraatrisse, kuid see maandus tegelikult 20 km kaugusele kraatri ette
    HiRISE'i foto Phoenixi Marsile maandumisest. Pildi peal tundub, et Phoenix on teel kraatrisse, kuid see maandus tegelikult 20 km kaugusele kraatri ette
  • Curiosity teel Marsi pinnale
    Curiosity teel Marsi pinnale
  • Phoenix Marsi pinnal
    Phoenix Marsi pinnal
  • Kulgur Curiosity ja tema jäetud jäljed Marsil. Curiosity on pildil heleda täpina all vasakul
    Kulgur Curiosity ja tema jäetud jäljed Marsil. Curiosity on pildil heleda täpina all vasakul
  • Kulgur Opportunity Victoria kraatri juures
    Kulgur Opportunity Victoria kraatri juures

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Mars Reconnaissance Orbiter Reaches Planned Flight Path
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Space.com:Eagle-Eyed NASA Mars Probe Celebrates 10 Years at Red Planet
  3. ↑ "NASA MRO Launch Archives". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2022. Vaadatud 20. detsembril 2016.
  4. ↑ Red Planet Arrival: NASA's MRO Spacecraft Enters Mars Orbit
  5. ↑ JPL: MRO Aerobraking
  6. ↑ MRO Mission Timeline Summary
  7. ↑ JPL: MRO Science Instruments
  8. ↑ NASA: MRO Mission Timeline: Communications Relay
  9. ↑ Space.com: Orbiter to Look for Lost-To-Mars Probes
  10. ↑ The Guardian:Beagle 2 spacecraft found intact on surface of Mars after 11 years
  11. ↑ Popular Science:How NASA Found The Lost ExoMars Lander So Quickly
  12. ↑ Space.com:Mars Reconnaissance Orbiter: Mapping Mars in High Definition
  13. ↑ An overview of the Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) science mission
  14. ↑ National Air and Space Museum: Selecting Landing Sites on Mars
  15. ↑ Mars Exploration Program 2007 Phoenix landing site selection and characteristics
  16. ↑ ILS:ILS To Launch Mars Reconnaissance Orbiter For NASA On Atlas V
  17. ↑ Spaceflight Now: MRO Mission Status Center
  18. ↑ NY Times: U.S. Spacecraft Enters Orbit Around Mars
  19. ↑ Spaceflight Now:Spacecraft enters orbit around Mars
  20. ↑ Space.com:New Mars Orbiter Ready for Action
  21. ↑ NASA/JPL:MARS RECONNAISSANCE ORBITER AEROBRAKING DAILY OPERATIONS AND COLLISION AVOIDANCE
  22. ↑ Space.com:Mars Orbiter Successfully Makes Big Burn
  23. ↑ JPL: Mars Reconnaissance Orbiter
  24. ↑ NASA Facts:Mars Reconnaissance Orbiter
  25. ↑ Mars Reconnaissance Orbiter By the Numbers
  26. ↑ HiRISE: HiRISE Instrument Components[alaline kõdulink]
  27. ↑ "Advanced Imaging Magazine:Imaging the Surface of Mars". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2017.
  28. ↑ "Ball Aerospace:High Resolution Imaging Science Experiment". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2017.
  29. ↑ NASA Mars: CTX Context Camera
  30. ↑ AGU Publications:Context Camera Investigation on board the Mars Reconnaissance Orbiter
  31. ↑ Mars scientists propose landing sites for future rovers
  32. ↑ NASA Mars: HiRISE High Resolution Imaging Science Experiment
  33. ↑ MSSS:Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Context Camera (CTX)
  34. ↑ "A Decade of Compiling the Sharpest Mars Map". Vaadatud 15. aprillil 2025.
  35. ↑ MSSS: Operations
  36. ↑ NASA Mars: MARCI Mars Color Imager
  37. ↑ MSSS:MRO MARCI Weather Report
  38. ↑ USGS Astrogeology Science Center:Context Camera (CTX) Image Mosaics for Mars Human Exploration Zones 5m
  39. ↑ CRISM: Overview
  40. ↑ NASA Mars: MCS Mars Climate Sounder
  41. ↑ "University of Reading: NASA Mars Climate Sounder (MCS)". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2016. Vaadatud 4. veebruaril 2017.
  42. ↑ Solar Views:The Mars Reconnaissance Orbiter using its Mars Climate Sounder instrument
  43. ↑ "NASA: MRO Mars Climate Sounder (MCS)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.
  44. ↑ AGU publications: Mars Climate Sounder: An investigation of thermal and water vapor structure, dust and condensate distributions in the atmosphere, and energy balance of the polar regions
  45. ↑ "NASA: Shallow Subsurface Radar (SHARAD)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.
  46. ↑ Encyclopedia Astronautica: Mars Reconnaissance Orbiter
  47. ↑ NASA Mars: MRO Mission Electrical Power
  48. ↑ 48,0 48,1 America Space: Smooth Sailing, Mr. O: 10 Years Since the Launch of the Mars Reconnaissance Orbiter
  49. ↑ "LandoLoma:Mars Reconnaissance Orbiter". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.
  50. ↑ Planetary Data System: MRO Instrument Host Information
  51. ↑ Mars Reconnaissance Orbiter: Spacecraft Parts: Electrical Power
  52. ↑ 52,0 52,1 Mars Reconnaissance Orbiter: Spacecraft Parts: Command and Data-Handling Systems
  53. ↑ "Tehnikamaailm:Marsi-luuraja asub tööle". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2017. Vaadatud 6. veebruaril 2017.
  54. ↑ NASA Mars:MRO X-band Communications
  55. ↑ 55,0 55,1 Mars Reconnaissance Orbiter: Spacecraft Parts: Telecommunications
  56. ↑ "Mars Reconnaissance Orbiter:MRO Overview". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2017. Vaadatud 6. veebruaril 2017.
  57. ↑ Revolvy:Mars Reconnaissance Orbiter
  58. ↑ "NASA:Prolific NASA Mars Orbiter Passes Big Data Milestone". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2014. Vaadatud 6. veebruaril 2017.
  59. ↑ 59,0 59,1 59,2 JPL: MRO Spacecraft Parts: Propulsion
  60. ↑ Astronomy Now:NASA to rely on Mars programme’s silent workhorse for years to come
  61. ↑ JPL: MRO Spacecraft Parts: Guidance, Navigation, and Control Systems
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mars_Reconnaissance_Orbiter&oldid=6864894"