Mine sisu juurde

Arizona

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib osariigist; madude perekonna kohta vaata artiklit Arizona (perekond)
Arizona osariik
inglise State of Arizona
Pindala: 295 234 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7 151 502 (1.04.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 24,2 in/km²
Pealinn: Phoenix
Suur kanjon

Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas. Arizona piirneb läänes California ja Nevada, põhjas Utah', kirdenurgas Colorado ning idas New Mexico osariigiga. Lõunas on Arizonal 626 km pikkune rahvusvaheline piir Mehhiko osariikide Sonora ja Baja Californiaga.

Osariigi suurimad linnad on Phoenix ja Tucson, seejärel kaheksa Phoenixi linnastu linna: Mesa, Glendale, Chandler, Scottsdale, Gilbert, Tempe, Peoria ja Surprise. Neile järgnevad Yuma, Avondale ja Flagstaff.

Arizonas on peamiselt kõrbekliima, mida iseloomustavad kuumad suved ja pehmed talved. Samas on osariigi põhjaosas ka männimetsi ja mäeahelikke, kus on jahedam kliima kui kõrbes. Mets katab Arizona pindalast 27%. Peale Suure kanjoni rahvuspargi asub Arizonas teisigi rahvusparke ja metsakaitsealasid. Üle veerandi osariigi pindalast on riigimaa, millel elavad navaho, hopi, oodhami, apatši ja mitmed juma indiaanihõimud.

Arizona ja Nevada piiril Colorado jõel paikneb 1931–1936 rajatud Hooveri pais, mille taga on osaliselt Arizonas ja osaliselt Nevadas paiknev Meadi järv, USA suurim veehoidla.

Arizona ja Hawaii on ainsad USA osariigid, kus ei kasutata suveaega. Arizonas kasutati suveaega 1967. aastani, kuid 1968. aasta märtsis otsustas Arizona seadusandlik kogu sellest loobuda, et energiat säästa. Phoenixi ja Tucsoni linnastud on suviti ühed USA kuumimad, mistõttu kasutatakse elamutes ja töökohtades palju konditsioneere ja puhureid. Jahuteid kasutataks veelgi rohkem, kui tööpäeva ja valge, kõrgema temperatuuriga aja kattumine oleks suurem.

Suveaega kasutatakse navahote territooriumil (Navajo Nation) osariigi kirdeosas, kuid mitte navahote territooriumi sees asuvas hopide reservaadis.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Arizona on USA merepiirita osariikidest suurima rahvaarvuga: 2006. aastal oli osariigis 6 166 318 elanikku. 1991–2001 kasvas Phoenixi linnastu elanike arv 45,3%, 2011. aastal hinnati see olevat üle 4,3 miljoni. Arizona tervikuna oli 1990. aastatel rahvastiku kasvu kiiruselt USA teine osariik (esikohal oli Nevada). Igal USA rahvaloendusel alates 1900. aastast on Arizona elanikest osariigis sündinud ainult 35–40% (2012. aastal 38%).[2] Pärast teist maailmasõda on sooja kliimaga Arizonasse kolinud palju inimesi külmematest Kesk-Lääne külmavöö (inglise keeles Frost Belt) osariikidest, näiteks Ohiost. Rahvaarvu kasv laastab Arizona veevarusid.

2008. aastal oli Arizona elanikest 57,3% mittehispaania päritolu valged ning 30,6% hispaania ja latiino päritolu. See on ka üks suurima põliselanike osakaaluga osariike: 2005. aastal kõneles enam kui 85 000 inimest navaho ja 10 403 inimest apatši keelt. Suur on ka illegaalsete immigrantide osakaal: 2010. aastal moodustasid nad Arizona elanikkonnast 7,9%, tõstes osariigi selle näitaja poolest USAs teisele kohale.

Osariigi kolm suurimat usulahku olid 2007. aastal protestandid (40%), katoliiklased (28%) ja mormoonid (6%). Kõige enam liikmeid oli katoliku kirikul (974 883), millele järgnesid mormoonid (251 974) ja Lõuna Baptistide Konvent (138 516).

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese eurooplasena uuris nüüdse Arizona ala 1539. aastal Hispaania frantsiskaan Marcos de Niza. 1540–1542 rändas seal legendaarset Cibola linna otsides Hispaania maadeuurija Coronado. Ameerika Ühendriigid omandasid suurema osa Arizonast Mehhiko-Ameerika sõjas 1847. aastal ja ostutehinguga 1853. aastal.

Ameerika kodusõja aastail kuulus Arizona lõunaosariikidele ning 14. veebruaril 1862 nimetas Jefferson Davis selle konföderatsiooni liikmesterritooriumiks. 50 aastat hiljem, 14. veebruaril 1912 kuulutati Arizona USA 48. osariigiks, mis teeb sellest USA maismaaosa viimase osariigi.

Teise maailmasõja ajal paiknesid Arizonas Saksa ja Itaalia sõjavangide ning USAs elanud jaapanlaste interneerimislaagrid.

Poliitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates osariigiks saamisest kuni 1940. aastateni domineeris Arizonas Demokraatlik Partei. Sellel perioodil võitsid Arizonas ainult kolm Vabariikliku Partei presidendikandidaati – Warren Harding 1920., Calvin Coolidge 1924. ja Herbert Hoover 1928. aastal, kui nad võitsid ülekaalukalt kogu riigis. 1952. aastal aga võitis Arizonas presidendivalimised Dwight Eisenhower ning pärast seda on osariik kaldunud Vabariikliku Partei poole. 1964. aasta valimistel võitis osariigi senaator Barry Goldwater vaid napi 1% (4782 häält) enamusega (50,45%) Lyndon Johnsoni ees.

1984. aasta valimistel võitis Arizonas Ronald Reagan (66,42%) Walter Mondale'i (33,52%) vastu. Alates 1990. aastatest on Arizona muutunud nn lillaks osariigiks (inglise keeles purple state või swing state – osariik, kus kummagi partei võit pole kindel ning kandidaadid võidavad üldiselt vähem kui 10% eduga), kuid üldiselt kaldub osariik pigem Vabariikliku Partei poole.

1996. aasta valimistel sai Bill Clintonist esimene demokraat pärast Harry Trumanit, kes võitis Arizonas (46,52% Bob Dole'i 44,29% vastu). Donald Trump oli 2016. aasta valimistel esimene Vabariikliku Partei kandidaat, kes ei võitnud Arizonas absoluutenamusega (49,15% Hillary Clintoni 45,35% vastu), pärast George Bush vanemat 1992. aastal.

2020. aasta valimistel võitis Joe Biden teise demokraadina peale 1948. aastat (49.4% Trumpi 49.1% vastu), saades ka esimeseks demokraadiks peale 1948. aastat, kes võitis Maricopa maakonnas, mis on täna USA rahvaarvult neljas maakond.

Arizona poliitikas toimub rivaalitsemine osariigi kahe suurema maakonna Maricopa ja Pima vahel, kus asuvad osariigi kaks suurimat linna, vastavalt Phoenix ja Tucson. Nendes kahes maakonnas elab 75% osariigi elanikkonnast.

Maricopa maakonnas elab 60% Arizona elanikest ning enamik neist hääletas Vabariikliku Partei poolt kõikidel presidendivalimistel aastatel 1952-2016.

Pima maakond, mille halduskeskuses Tucsonis asub Arizona Ülikool, hääletas 1952.–1988. aastatel Vabariikliku Partei poolt enamik elanikest kõikidel valimistel peale 1964. aasta valimiste, kui Goldwater kaotas maakonnas 7%-ga Johnsonile. 1988. aasta valimistel aga võitis George Bush vanem (50,3%) vaid 1,8% eduga Michael Dukakise (48,5%) ees, 1992. aasta valimistel kaotas ta aga Bill Clintonile 12%-ga (34,5% vs. 45,7%), ning alates 1996. aastast on maakonnas Demokraatliku Partei kandidaat võitnud alati absoluutenamusega. Kuigi Tucsoni eeslinnade elanikud kalduvad Vabariikliku Partei poole, on nad mõõdukamad kui Phoenixi linnastu vabariiklased.

Ajavahemikus 1995-2018 oli Arizonas võimul osariigi tasemel ainult kaks demokraati - Janet Napolitano oli osariigi peaprokurör aastatel 1999-2002 ja kuberner aastatel 2003-2009, ning tema peaprokuröri kohal välja vahetanud Terry Goddard (2003-2010).

2018. aasta vahevalimistel valiti Kyrsten Sinema esimeks osariigi demokraadist senaatoriks peale 1994. aastat, kui peale kolme ametiaega läks senaator Dennis DeConcini erru ja uueks senaatoriks sai vabariiklane Jon Kyl. Arizona on üks kuuest osariigist, kus kehtib seadus, mille kohaselt peab kuberner tühjale senaatorikohale nimetama uue kandidaadi samast parteist, kuhu kuulus ametist lahkunud senaator. 2020. aasta erivalimistel võitis endise kuulsa senaator John McCaini koha demokraat Mark Kelly. See on esimene kord peale 1952. aastat, kui mõlemad osariigi senaatorid on demokraadid.

Arizona on üks viiest osariigist, kus ei ole asekuberneri (Lieutenant Governor) kohta, selle aset täidab osariigi sekretär (Secretary of State).

Arizona seadusandlik kogu koosneb kahest kojast - 60-liikmeline Esindajatekoda (House of Representatives) ja 30-liikmeline Senat. Mõlemal kojal on ühised valimisringkonnad. Iga kahe aasta tagant, paarisaastatel, valitakse ühest ringkonnast korraga kaks alamkoja liiget ja üks senaator.

Arizonas on progressiivne tulumaks - aastase sissetulekuga kuni 26,499 dollarit on see 2.59%, 26,500-52,999 dollarit 3.34%, 53,000-158,999 dollarit 4.17% ja üle 159,000 dollari 4.5%. 2020. aastal võtsid Arizona valijad vastu 3.5% maksutõusu sissetulekuga üle 250,000 dollari, millega kasvab see 8 protsendini.

Käibemaks on Arizonas osariiklik 5.6%, millele lisanduvad maakonna ja asula kohalikud määrad. Maricopa maakonna käibemaksumäär on 0.7% ja Pima maakonnas 0.5%, Phoenixi kohalik määr on 2.3%, Tucsonis 2.6%.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Osariik jaguneb 15 maakonnaks.

Maakond Halduskeskus Rahvaarv
(2014)[3] 		Keskuse elanike arv
(2013)[4]
Apache St. Johns 71 828 3503
Cochise Bisbee 127 448 5360
Coconino Flagstaff 137 682 68 667
Gila Globe 53 119 7404
Graham Safford 37 957 9602
Greenlee Clifton 9346 3501
La Paz Parker 20 231 3073
Maricopa Phoenix 4 087 191 1 513 367
Mohave Kingman 203 361 28 393
Navajo Holbrook 108 101 4996
Pima Tucson 1 004 516 526 116
Pinal Florence 401 918 25 428
Santa Cruz Nogales 46 695 20 456
Yavapai Prescott 218 844 40 590
Yuma Yuma 203 247 91 923

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
  2. ↑ Gregor Aisch, Robert Gebeloff, Kevin Quealy (19. august 2014). "Where We Came From and Where We Went, State by State". New York Times. Vaadatud 11. märts 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Arizona QuickFacts. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo, kasutatud 7. mail 2015.
  4. ↑ American Fact Finder[alaline kõdulink], kasutatud 7. mail 2015.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Nevada  Utah  Colorado
 California  New Mexico
  Arizona  
 Baja California  Sonora

 Mehhiko

Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid
Liiduringkond
Sõltuvad alad
Hajasaared

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arizona&oldid=6747418"