Allaniit
| Allaniit | |
|---|---|
_-_Mary_Kathleen_Mine,_Mount_Isa,_Queensland,_Australia.jpg) | |
| Omadused | |
| Mineraaliklass | hantelsilikaadid |
| Värvus | pruun, punakaspruun, must |
| Tihedus | 3,4...4,2 g/cm³ |
| Kõvadus | 5...6,5 |
| Süngoonia | monokliinne |
| Punktigrupp | monokliinne prismaline |
| Kriips | hallikaspruun |
| Kaksistumine | harvaesinev |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klaasi, rasva |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | positiivne või negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,013...0,036 |
| Reljeef | kõrge positiivne |
| Pleokroism | kollakaspruun kuni pruun |
| Interferentsvärvused | kuni teist järku |
| nα | 1,690...1,813 |
| nβ | 1,700...1,857 |
| nγ | 1,706...1,891 |
Allaniit on epidoodi rühma mineraal.
Allaniidi keemiline valem: (Ca,Mn,Ce,La,Y)2(Fe2+,Fe3+,Al)3O(OH)(Si2O7)(SiO4). Valemist nähtub, et kristallstruktuuris toimuvad mitmesugused asendumised. Et asenduvate ioonide valentsid on 2 või 3, siis toimub tavaliselt ühe ioonidepaari asendumine teisega, et säiliks neutraalne kogusumma. Näiteks Ca2+ + Al3+ ⇌ Ce3+ + Fe2+
Võimalikud on veel mitmesugused muud asendumised, mida keemiline valem ei kirjelda, sest allaniit võib sisaldada ka uraani, tooriumi, magneesiumi, titaani, naatriumi, tina, vanaadiumi jne.
Allaniit esineb aktsessoorse mineraalina graniidi, granodioriidi, dioriidi, süeniidi, neile vastavate vulkaaniliste analoogide ning pegmatiidi koostises. Tavaliselt esineb allaniit koos biotiidi ja küünekiviga. Moondekivimeist võivad allaniiti sisaldada gneiss, kristalne kilt, amfiboliit ja skarn.
Tänapäeval jagatakse allaniit ametlikult kolmeks mineraaliks: allaniit-(Ce), allaniit-(La) ja allaniit-(Y), vastavalt sellele, kes mineraalis domineeriv haruldane muldmetall on tseerium, lantaan või ütrium. Mineraal on saanud nime šoti mineraloogi Thomas Allani järgi. Mineraali tüüplokaliteediks on Aluki saar Gröönimaal, kust Karl Ludwig Giesecke seda esimest korda leidis.