A Coruña

A Coruña
galeegi A Coruña hispaania La Coruña
A Coruña vapp
Pindala: 37,8 km²
Elanikke: 247 376 (2023)
Koordinaadid: 43° 22′ N, 8° 24′ W
Asend Galicias
Asend Hispaanias

A Coruña (hispaania keeles La Coruña) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Hispaanias Galicia loodeosas Atlandi ookeani ääres Rías Altases, A Coruña provintsi ja A Coruña maakonna keskus.

A Coruña valla pindala on 37,8 km² ja vallas elas 2008. aasta seisuga 245 200 elanikku.

Asend

A Coruña kuulub ühte kõigest 8 paarist linnadest, mille antipoodiks on teine linn. A Coruña antipood on Uus-Meremaal asuv Christchurch. Pooled nendest antipoodide paaridest asuvadki Uus-Meremaal ja kas Hispaanias või Marokos.

Loodus

Looduslik asend

A Coruña asula kujunes poolsaarel. Kunagi oli see saar, mida mandriga ühendas üksnes tombolo. Merelained ja hoovused on sinna aja jooksul järjest rohkem liiva kokku kandnud, nii et nüüd on poolsaare ja mandri põhiosa vaheline maariba juba üsna lai. Tänapäeval on A Coruña selle kaudu ka mandrile laienenud, poolsaarel on üksnes vanalinn.

Kliima

A Coruña kliimadiagramm

A Coruñas on parasvöötme mereline kliima. Kliimat mõjutab peamiselt Atlandi ookean, mis hoiab temperatuurid mõõdukatena nii suvel kui talvel. Öökülmad ja lumesadu on haruldased. Suved on suhteliselt kuivad ja päikesepaistelised ning kuumus ei ole väljakannatamatu, sest seda leevendab merelt puhuv tuul.

Aasta keskmine sademete hulk on 1008 mm. Kõige sajusemad kuud on detsember (135 mm) ja jaanuar (128 mm), kõige kuivemad juuli (30 mm) ja august (35 mm). Kõige rohkem sajupäevi on detsembris (18), kõige vähem juulis (8) ja augustis (9).

Aastas paistab päike keskmiselt 1966 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli ja august (240 tundi), kõige vähem päikest on detsembris (93 tundi) ja jaanuaris (108 tundi).

Haldus

Haldusjaotus

Vald jaguneb 4 kihelkonnaks, millest üks langeb kokku A Coruña asulaga.

Poliitika

A Coruña raekoda

Pärast demokraatia taastamist sai 1983 A Coruña linnapeaks Hispaania Sotsialistliku Töölispartei liige Francisco Vázquez Vázquez, kes oli linnapea kuni 2006. aastani, mil ta nimetati Hispaania suursaadikuks Vatikanis. Teda kritiseeriti avalikult galeegide rahvusluse vastaste seisukohtade pärast.

Tema järel sai linnapeaks Francisco Javier Losada de Azpiazu. Pärast 2007. aasta kohalikke valimisi moodustasid linnavalitsuse Galicia Sotsialistlik Partei ja Galeegide Rahvuslik Blokk, mis mõlemad on vasakpoolsed rahvuslikud erakonnad.

Pärast 2011. aasta kohalikke valimisi sai linnapeaks Rahvapartei kandidaat Carlos Negreira.

Sõpruslinn

A Coruña sõpruslinn on Cádiz.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Vallas elas 2008. aasta seisuga 245 200 elanikku.

A Coruña rahvaarv
Allikas: Instituto Nacional de Estadística de España

Asustus

Vallas on 45 asulat, sealhulgas A Coruña asula.

Taristu

11. septembril 1953 võttis Hispaania Ministrite Nõukogu vastu otsuse rajada A Coruñasse lennujaam. Seni oli lähim lennujaam asunud Santiago de Compostelas ja see avati 1935. A Coruña lennujaam avati 25. mail 1963 ja samal päeval saabus esimene ärilennuk Madridist. Tänapäeval saab A Coruñasse lennata väljastpoolt Pürenee poolsaart üksnes Londonist Heathrow' lennujaamast ja hooajaliselt ka Amsterdamist. 2010 teenindas lennujaam enam kui 1,1 miljonit reisijat.

Majandus

A Coruña on üks Põhja-Hispaania tähtsamaid sadamalinnu ja kalanduse keskus.

Juba 16. sajandil oli A Coruña tekstiilitööstuse keskus. 1804 avati riiklik sigaretitehas ja sealt algas linna töölisliikumine. 1857 avati A Coruña pank. 19. sajandi jooksul avati A Coruñas veel klaasikoda, valukoda, gaasitööstus ja tikuvabrik. Linna tööstus tõmbas ligi võõrtöölisi ning investeeringuid Katalooniast, Belgiast, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast.

Ajalugu

A Coruñas elasid enne roomlaste vallutust arvatavasti keltide hulka kuuluvad artabriaanid.

Roomlased hõivasid selle piirkonna 2. sajandil eKr ja rajasid sinna kohe sadama, sest see asus strateegiliselt soodsas kohas. Asulat nimetasid nad Brigantiumiks. Brigantium kauples tänapäeva Portugali ja Prantsusmaa alade ning Briti saartega. 62 eKr külastas Brigantiumi Julius Caesar, kelle eesmärk oli arendada linna kaubandust, eriti metallidega kauplemist.

Heraklese torn

A Coruña valla kihelkonnad ja A Coruña linn

Maria Pita skulptuur A Coruñas

A Coruña sadam

Umbes 100 pKr rajas Servius Lupus Brigantiumi 41 m kõrguse Heraklese torni, mis on säilinud. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja töötab tänapäevalgi, kuid seda ei ole kogu aeg tuletornina kasutatud. Alles 1788 hakati vahepeal varemeisse jäänud torni taastama ja tuletornina hakkas ta taas tegutsema 1791. Heraklese torn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on Hispaania kultuurimälestis.

Koos Lääne-Rooma riigiga käis alla ka selle kaubandus ja Brigantium mandus. Laastavalt mõjusid linnale viikingite rüüsteretked, mille eest asula elanikud sisemaale pagesid. 7. ja 8. sajandil ei olnud see enamat kui kala- ja meremeeste küla rooma varemete vahel.

5. sajandil asutasid sueebide hulka kuuluvad kvaadid Loode-Hispaanias Sueebi riigi. Aastal 572 jagas Sueebi kuningas Miro oma riigi piiskopkondadeks, luues teiste hulgas piiskopkonna, mille nimi oli ladina keeles Bregantinos ja hispaania keeles Bergantiños.

Araablaste vallutus Hispaanias ei ole A Coruñasse mingeid jälgi jätnud. Sellepärast pole isegi seda võimalik väita, et araablaste sõjavägi üldse A Coruñasse jõudis. 8. sajandil eksisteerinud moslemite võim Galicias oli lühiajaline ning selles mahajäetud ja kaljuses piirkonnas polnud neil kindlasti enamat sõjaväge mõnest garnisonist. Nad ei tundnud Galicia vastu üleüldse suuremat huvi. Asulat kutsuti sel ajal Faro või Faro Bregancio.

Kõige suuremat hädaohtu piirkonnale ei kujutanud araablased, vaid viikingid. Sellepärast otsustas Galicia ja Leóni kuningas Vermudo II 991 hakata piirkonna rannikut kindlustama. Heraklese torn oli selleks ajaks varemetes. Vermudo tõi Brigantiumi alalise sõjaväeüksuse ja rajas kindluse. Raha tal palju polnud, sest see kulus sõjale araablastega, niisiis andis ta võimu linna üle Santiago piiskopile. Santiago piiskop jäi Galicia kõige tähtsamaks ametikohaks kuni 15. sajandini.

1208 asutas Leóni ja Galicia kuningas Alfonso II kindluse juurde uuesti linna ja andis sellele nimeks Crunia, millest tuleneb ka linna tänapäevane nimi. Ta andis linnale ka mõned privileegid, näiteks õiguse linnas soola laevadele ja neilt maha laadida ning soolaga kaubelda ilma selle pealt makse maksmata. Linn hakkas kiiresti kasvama, juba mõne sajandi pärast ei mahtunud ta enam poolsaarele ära ja laienes ülejäänud mandrile. Lõpuks viidi Hispaania kuninga käsul isegi Galicia keskus Santiago de Compostelast A Coruñasse üle ja sinna asutati kindralkapteniks nimetatava sõjaväelase ametikoht. 1446 andis Kastiilia kuningas Juan II asulale linnaõigused.

A Coruñas toimus palju olulisi sündmusi. 1520 valiti Karl V seal Hispaania kuningaks. Tasuks lubas Karl A Coruñal 1522–1529 Euroopas vürtsidega kaubelda ja 1529–1575 oli lubatud kaubavahetus Indiaga. A Coruñast sõitis 1554 välja Felipe II abielluma Mary Tudoriga ja 1588 sõitis sealt Võitmatu Armaada.

1589 piiras Francis Drake A Coruñat, aga ei suutnud seda vallutada. Legendi järgi päästnud linna Maria Pita, kes rünnaku ajal võttis oma rünnakus langenud mehe oda ja tappis sellega inglaste lipukandja. Sellest ajast on Maria Pitat austatud linnas mingil määral kaitsepühakuna, tema järgi on nimetatud laevu ja linnas on püstitatud talle ausammas.

17. sajandil suurenes linna maksukoormus tunduvalt, sest keskvalitsuse sõjad nõudsid järjest rohkem raha. 1620 rajas Felipe III linna Merepoiste Kooli. Aastal 1682 taastati Heraklese torn.

Napoleoni sõdade ajal toimus A Coruñas 16. jaanuaril 1809 A Coruña lahing Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaväe vahel. Kummaski väes oli 16 tuhat sõdurit, kellest kumbki pool kaotas 600–900. Inglased lõid tagasi prantslaste rünnaku linnale, mistõttu taktikalises mõttes oli see nende võit, kuid strateegilises mõttes lõppes lahing inglaste kaotusega ja pärast lahingut tõmbasid nad kõik oma väed Pürenee poolsaarelt välja. Brittide väejuht John Moore sai lahingus surma.

Hispaanlaste endi vastupanuliikumine oli tol ajal nõrk. A Coruña oli ainus linn Galicias, kus hispaanlased saavutasid Prantsuse vägede vastu edu. Vastupanuliikumist juhtis Sinforiano López. 1809. aasta mais viis Prantsusmaa oma väed Galiciast välja.

Kogu 19. sajandi jooksul valitses linnas antimonarhistlik meelsus. Kõigis tolle sajandi mässudes toetas A Coruña liberaale. 19. augustil 1815 võttis Juan Diaz Porlier sõna kuninga Fernando VII vastu ja 1812. aasta Hispaania põhiseaduse toetuseks. See põhiseadus oli olnud oma aja üks kõige liberaalsemaid maailmas ja ühtlasi Hispaania esimene. See kehtestas konstitutsioonilise monarhia, üldise valimisõiguse kõigile meestele ja trükivabaduse ning kuulutas välja maareformi ja ettevõtlusvabaduse. Põhiseadust ei hakatud kunagi täies mahus ega kogu Hispaanias rakendama ja 1814 Fernando VII tühistas selle. 22. augustil 1814 Porlier vahistati ja kaks kuud hiljem ta poodi.

A Coruña oli tähtsal kohal galeegide rahvuslikus ärkamises ja galeegi keele taassünnis. 1906 asutati A Coruñas Galicia Kuninglik Akadeemia, mis oli galeegide kultuuri ja eriti keele arendamisele suunatud institutsioon, ning 1916 Galicia Keele Vennaskond.

1931. aasta Hispaania parlamendivalimistel osalesid vabariiklased ja sotsialistid ühisrindena, mis kogus A Coruña linnanõukogu 39 kohast 34. Ka järgnenud Hispaania kodusõjas toetas Galicia vabariiklasi.

3. detsembril 1992 püüdis A Coruña sadamasse siseneda topeltpõhjaga Kreeka tanker "Aegean Sea". Puhus tuul tugevusega 100 km/h ja nähtavus oli 100 m. Laev kaldus määratud kursilt kõrvale, sattus karile, läks katki ja plahvatas Heraklese torni lähedal, tekitades 50 m kõrgusi leeke ja lastes merre üle 70 tuhande tonni naftat. Laeva kaks ankrut toodi merest välja ja üks neist on selle sündmuse mälestusmärgina avalikult välja pandud.

Sport

Linna jalgpalliklubi on Deportivo de La Coruña. 2000 võitis Deportivo Hispaania meistrivõistlused ja A Coruña on kõige väiksem linn, mille klubi on tulnud Hispaania meistriks jalgpallis. Alates 1995 on klubi võitnud 2 korda Hispaania karikavõistlused jalgpallis, kõik 3 Hispaania superkarikat, kus ta osalenud on, ja UEFA Intertoto karikasarja, samuti jõudnud poolfinaali UEFA karikavõitjate karikasarjas ja UEFA Meistrite Liigas.

A Coruña korvpallimeeskond CB Coruña mängib Hispaania tugevuselt teises liigas.

A Coruña käsipallimeeskond OAR Ciudad 1952 mängib Hispaania kõige tugevamas liigas.

Välislingid

• A Coruña koduleht