2S5 Giatsint-S
Ilme
2S5 Giatsint-S | |
---|---|
Ukraina Giatsint-S 2018. aastal | |
Päritoluriik | Nõukogude Liit |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses | 1976– |
Sõjad | Vene-Ukraina sõda[1] |
Tootmise ajalugu | |
Konstrueeritud | 1967–1974 |
Tootja |
Uraltransmaš Motovilihhinskije zavodõ |
Tootmises | 1976–1993 |
Toodetud ühikuid | kuni 2000 |
Variandid | 2A36 Giatsint-B |
Tehnilised andmed | |
Kaal | 28.2 t |
Pikkus | 8.33 m |
Laius | 3.25 m |
Kõrgus | 2.76 m |
Meeskond | 5 |
| |
Mürsk | 30 |
Kaliiber | 152 mm |
Tõhus laskeulatus | 28.4 km |
Maksimaalne laskeulatus | 37 km |
| |
Soomus | 15 mm |
Muu relvastus | 1 × 7,62-mm PKT |
Mootor | V-12 diisel 530 hj |
Tegevusulatus | maantel 500 km |
Kiirus |
63 km/h maantel 25–30 km/h maastikul |
152 mm liikurhaubits 2S5 Giatsint-S (vene keeles Гиацинт–С) on Nõukogude Liidus valmistatud keskmine liikurhaubits. GRAU indeks 2S5, NATO M1981. Vene kaliibrisüsteemi järgi nimetatakse ka kahuriks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Giatsint-S töötati välja 1970. aastail ja selle seeriatootmine algas 1976. Laskeseade on võetud välisuurtükilt Giatsint-B.
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Eritrea – 13 tk seisuga veebruar 2024.
- Ukraina[2]
- Usbekistan
- Valgevene – 107 tk seisuga veebruar 2024.
- Venemaa – 120 tk teenistuses ja 550 hoiul seisuga veebruar 2024.[3]
Endised kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Giatsint-S Soome kaitsejõududes
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ЗСУ показали трофейну техніку, захоплену у росіян (відео) (vaadatud: 09.01.2023)
- ↑ На Півдні України тривають навчання артилеристів (vaadatud: 09.07.2022)
- ↑ The Military Balance 2024. – Lk 193.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- The Military Balance 2024 / International Institute for Strategic Studies. – Abingdon: Taylor & Francis, 2024. – 552 p. – ISBN 9781032780047.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2S5 Giatsint-S |