2S3 Akatsija
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) |
Ukraina 2S3 2016. aastal | |
Päritoluriik | Nõukogude Liit |
---|---|
Teenistusajalugu | |
Teenistuses |
Nõukogude Liit Venemaa Ukraina Valgevene |
Sõjad |
Nõukogude-Afganistani sõda Tšetšeenia sõda Venemaa-Gruusia sõda Vene-Ukraina sõda |
152 mm liikursuurtükk 2S3 Akatsija on Nõukogude Liidus külma sõja ajal valmistatud soomustatud liikurhaubits. On jätkuvalt mitme riigi relvastuses. GRAU koodnimetus 2S3.
Taktikalis-tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaal: 27,5 t
- Pikkus rännakasendis rauaga: 8,4 m
- Laius: 3,25 m
- Kõrgus: 3,05 m
- Kliirens: 0,45 m
- Haubitsa kaliiber: 152,4 mm
- Raua pikkus: 27 kaliibrit
- Laskekaugus tavalise mürsuga: 17,5 km
- Laskekiirus: 4 lasku/min
- Kildmürsu normaalkaal: 43,56 kg
- Lahingkomplekt: 46 mürsku
- Tõstenurk: -4...+60°
- Laskesektor: 360°
- Kuulipilduja: 7,62 mm PKT
- Mootor: Vedelikjahutusega 4-taktiline diiselmootor V-59
- Võimsus: 520 hj
- Kiirus: 63 km/h
- Kütuse tagavara: 830 ltr
- Kütusekulu: 165 ltr/100 km
- Sõidukaugus: 500 km
- Soomuskaitse: 15-30 mm
- Tõusunurk: 30°
- Ületatav kraav: 3 m
- ÜLetatav sein: 0,7 m
- Läbitav veetõke: 1,05 m
- Meeskond: 4 masinas + 2 positsioonil
Variandid
[muuda | muuda lähteteksti]- Objekt 303 - eksperimentaalprototüüp haubitsaga D-11 ja D-11M.
- 2S3 - lahingkomplekt 40 mürsku, toodetud 1970-1975.
- 2S3M - trummelsalv 12 mürsuga, lahingkomplekt suurendatud 46 mürsuni, toodetud 1975-1987.
- 2S3M1 - lisatud juhtimiselektroonika ja uus sihik, toodetud 1987 - 1993, varasemad masinad moderniseeritud.
- 2S3M2 - versioon 155 mm haubitsaga, valmistatud aastal 2000.
- 2S3M - trummelsalv 12 mürsuga, lahingkomplekt suurendatud 46 mürsuni, toodetud 1975-1987.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]2S3 oli vastukaaluks USA selleaegsele liikurhaubitsale M109. Haubitsa väljatöötamist alustati 1967. aasta suvel. Peakonstruktor oli G. Jefimov. Laskeseade D-22 kohaldati välihaubitsalt D-20, veermik GM-123 õhutõrjeraketisüsteemilt Krug. Esimesed kaks eksemplari valmisid juba 1968, kuid 1969. aastani kestnud testide tulemusena avastati puudujääke. Probleemid lahendati ja esimesed seeriahaubitsad valmisid 1970. aasta lõpul. Relvastusse võeti vägedes ametlikult 1971. aastal. Lääne vaatlejad märkasid neid esimest korda 1973. aastal ja sai NATO nimetuseks M1973. 1975. ja 1987. aastal haubitsat moderniseeriti.
Tootmine lõpetati 1993; vaid 2000. a valmistati 155mm eksportversioon. Moodsa sõjanduse tingimustes jäi ebapiisavaks (jäi ka alla NATO haubitsatele) relva efektiivne laskekaugus. Järeltulijaks sai liikurhaubits 2S19 Msta-S. Siiski on Akatsijad veel relvastuses, sest uuemaid haubitsaid pole suudetud piisavalt toota.
Akatsijaid on kasutatud edukalt mitmetes relvakonfliktides, sealhulgas Nõukogude Liidu-Afganistani sõjas, Tšetšeenia sõdades ja Venemaa-Gruusia sõjas.
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]2S3 on relvastuses vähemalt 15 riigis. Enamus on Venemaal (u 1400 + u 1600 ladudes), Ukrainas (u 500) ja Valgevenes (u 165). Vene motolaskurbrigaadi suurtükiväepataljonis on tavaliselt 18 Akatsijat.[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2S3 Akatsija |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Надія Карбунар Артилеристи показали, як вправляються із «Акаціями» (фото) - Glavcom, 03.06.2022 (vaadatud: 03.06.2022)