‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ
‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ (araabia keeles علي عبد الله صالح ; 21. märts 1942 – 4. detsember 2017) oli Jeemeni sõjaväelane ja poliitik, 1978–1990 Jeemeni Araabia Vabariigi (Põhja-Jeemeni) president ja 1990–2012 Jeemeni Vabariigi president.
Sāliḩil oli lõpetamata algharidus. 1958 astus ta Põhja-Jeemeni sõjaväkke ja 1960 Põhja-Jeemeni sõjaväeakadeemiasse. Ühtlasi sai ta kapraliks ja kolm aastat hiljem nooremleitnandiks. 1977 määras Põhja-Jeemeni tollane president Ahmed bin Hussein al-Ghashmi määras ta Ta'izzi sõjaväeliseks kuberneriks. See oli Põhja-Jeemeni tähtis kubernerkond, mis piirnes nii Punase mere kui Lõuna-Jeemeniga ja seal asub Jeemeni kõrgeim tipp.
24. juunil 1978 president al-Ghashmi mõrvati. Sāliḩ määrati neljamehelisse ajutisse presidendinõukogusse ja peastaabi ülema asetäitjaks. 17. juunil 1978 valiti ta Jeemeni Araabia Vabariigi presidendiks ning relvajõudude ülemjuhatajaks ja staabiülemaks.
10. augustil 1978 käskis Sāliḩ hukata 30 ohvitseri, keda süüdistati vandenõus tema võimu vastu.
1979 ülendati Sāliḩ koloneliks. 30. augustil 1982 valiti ta oma riigi juhtiva erakonna Rahva Üldkongressi sekretär-kindraliks ja 1983 valiti ta riigi presidendiks tagasi.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine nõrgestas tugevalt Lõuna-Jeemenit ja 1990 nõustus ta pärast aastatepikkusi läbirääkimisi ühinema Põhja-Jeemeniga nii, et Sāliḩ saab ühinenud Jeemeni presidendiks ning Ali Salim al-Beidh saab asepresidendiks ja presidendinõukogu liikmeks.
‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ oli Saddam Husseini kauaaegne liitlane ja toetas 1990 Iraagi sissetungi Kuveiti. Pärast seda, kui Iraak oli Lahesõja kaotanud, laskis Kuveidi taas võimule saanud valitsus kõik Jeemenist pärit töölised deporteerida.
24. detsembril 1997 ülendati Sāliḩ feldmarssaliks. Ta oli Jeemeni kõige kõrgema auastmega isik.
1999. aasta presidendivalimistel kogus ‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ 96,2% häältest ja sai Jeemeni esimeseks otse valitud presidendiks. Tema ainus vastaskandidaat Najeeb Qahtan Al-Sha'abi oli endise Lõuna-Jeemeni presidendi Qahtan Muhammad al-Shaabi poeg. Mõlemad presidendikandidaadid kuulusid Rahva Üldkongressi, kuid sellegipoolest kandideeris Al-Sha'abi sõltumatuna.
Pärast presidendivalimisi võttis Jeemeni parlament vastu seaduse, millega pikendas presidendi ametiaega 5 aastalt 7-le ja parlamendi ametiaega 4 aastalt 6-le. Lisaks loodi 111-liikmeline presidendi määratud liikmetest koosnev nõukogu, millel oli seadusandlik võim. Nende muudatuste tõttu alandas Freedom House Jeemeni poliitiliste vabaduste reitingut.
2006. aasta presidendivalimistel 20. septembril 2006 kogus ‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ 77,2% häältest ja valiti tagasi. Ta vannutati ametisse 27. septembril.
President Sāliḩ oli tihedates liitlassuhetes Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriikidega. USA võimud nägid temas tõhusat tuge võitluses Al Qaeda vastu.
2011. aasta algul haarasid Jeemenit Tuneesia revolutsioonist innustust saanud presidendivastased rahutused. Saleh andis korduvalt lubaduse allkirjastada kokkulepe võimust loobumiseks, kuid taganes iga kord viimasel hetkel lubadusest. Presidendi toetajate ja vastaste vahel puhkes veriseid lahinguid.[1]
3. juunil 2011 sai Sāliḩ valitsusvastaste mässuliste korraldatud rünnakus presidendipaleele rindu haavata. Eri andmetel sai ta vigastada pommiplahvatuses või miinipildujatules (võimalik aga, et mõlemas). Järgmisel päeval viidi ta Saudi Araabia sõjaväehaiglasse ravile ja presidendi kohusetäitjaks määrati ‘Abd Rabbuh Manşūr Al-Hādī.
7. augustil kirjutati Sāliḩ haiglast välja[1]. Kodumaale pöördus ta tagasi 23. septembril[2].
| Eelnev Abdul Karim Abdullah al-Arashi |
Põhja-Jeemeni president 1978–1990 |
Järgnev — |
| Eelnev — |
Jeemeni president 1990–2012 |
Järgnev ‘Abd Rabbuh Manşūr Al-Hādī |